UNUSTAD TÄHTSAID ASJU? Need märgid viitavad haigusele
Rahvastiku vananedes kasvab ka inimeste arv, kel on mäluhaigused. Soomes arvatakse olevat praegu 115 000 inimest, kel on keskmine või raskekujuline mäluhaigus, kirjutab Iltalehti. Arvatakse, et järgmiste aastakümnetega võib see arv kolmekordistuda.
Mäluhäireid paneb vahele tähele inimene ise, vahel lähedased, vahel arst.
Näiteks unustab eakas ema hiljuti toimunud sündmusi või muutub autoga sõites ebakindlaks teel, mida mööda ta on aastakümneid sõitnud. Ununeda võib ravimite võtmine ja uute asjade õppimine on raske. Inimene ise ei pruugi tunnistada, et tal on miskit viga ja ta ei otsi abi.
Stress või raske haigus?
Mäluhäireid on nii noortel kui vanadel ning alati pole põhjuseks haigus. Mäluhäireid põhjustavad näiteks stress, kurnatus, depressioon, unepuudus, rohke joomine ja kilpnäärme alatalitlus.
Kuid mäluprobleeeme võivad põhjustada ka teatud ajuveresoonkonna häired, ka algav Alzheimeri tõbi või Parkinsoni tõbi. Eriti vanematel inimestel võivad mäluprobleemid olla seotud Alzheimeri tõve või ajuvereringehaigustega.
Millal tasub arstiga nõu pidada?
- Kui sulle endale või su lähedastele tundub, et su mälu on nõrgenenud.
- Mäluprobleemid süvenevad, unustad tähtsaid asju ja sul on mäluaugud.
- Sa ei tule oma asjadega enam toime ja sa ei oska sellele põhjust leida.
- Inimese isiksus ja käitumine muutuvad.
- Kui su lähedasel on mäluprobleeme ja suguvõsas on olnud mäluhaigusi.
