Puseriti hambad sirgesse ritta: breketite või kapedega?

Kui lapsevanemad meenutavad õudusega noorusaegseid kohmakaid metallbreketeid või traadiga plaate, mis lisaks robustsele välimusele sageli oma tööd korralikult ei teinud, siis tänased breketid on nii välimuselt kui efektiivsuselt oluliselt kõrgemast klassist. „Võib öelda, et ka keerulisemate ortodontiliste juhtumite puhul on tänapäevaste vahenditega võimalik saavutada visuaalselt ilus tulemus,“ kinnitas dr Jelena Savvova, Sakala Hambaravi ortodont.

Tagasihoidlikud läbipaistvad kaped

Kuna juba põhikooliealised lapsed, nii tüdrukud kui ka poisid, pööravad varasemate põlvkondadega võrreldes rohkem tähelepanu oma välimusele, tuntakse breketite asemel aina enam huvi ka teiste ravivõimaluste vastu.

Ühe alternatiivina nimetab dr Savvova USAs juba 1990. aastate lõpus tuntuks saanud läbipaistvad aligner’id ehk hambakapesid, mis sisenevad tasapisi ka Eesti turule.

„Lühidalt öeldes on kape patsiendi hambajäljendi järgi valmistatud vorm, mis hammaste peale paigutades nihutab need ajaga õigesse asendisse,“ selgitas dr Savvova.

Et kaped on valmistatud jäigast materjalist ning hammaste asendi muutmise protsessis jääb hamba alg- ja lõppasendi vahele mitu vahepealset asendit, peab patsient iga mõne nädala tagant kaped uute vastu vahetama. Enamasti kulub ühe patsiendi peale 20–40 kapet.

Kaped teeb populaarseks nende tagasihoidlik läbipaistev välimus. „Patsientidele meeldib kapede puhul see, et need saab söömise ja hambapesu ajaks eemaldada. Breketikandjad on alatihti hädas breketite vahele kogunevate toidujääkidega, mis võimendavad hambaaukude tekkimist, aga kapede puhul seda muret ei ole,“ sõnas dr Savvova. Samuti on võimalik kaped eemaldada tähtsa sündmuse puhul. „Parem ja efektiivsem on neid aga siiski pea kogu aeg kanda,“ rõhutas ortodont.

Breketid kui levinuim variant

 Ehkki kaped on oma diskreetsuse poolest ahvatlev võimalus hambarea korrastamiseks, ei saa nendega lahendada raskemat laadi ortodontilisi probleeme. „Breketid ei ole enam sellised, nagu need olid vanasti – hästi silmatorkavad, suus logisevad ja liiga valulikud. On olemas ka läbipaistvad ja peaaegu nähtamatud breketid, mida eelistavad tihti täiskasvanud patsiendid ning teatud juhtudel on breketeid võimalik paigaldada isegi hammaste tagumisele küljele,“ ütles dr Savvova.

 „Mida nooremana inimene ortodondi visiidile tuleb, seda odavam on ravi, kuna hambad on lihtsamini luu sees nihutatavad kui vanemal inimesel ja seega tulemused lihtsamini saavutatavad,“ sõnas dr Savvova, soovitades ortodonti esmakordselt külastada algklassiealisena või siis, kui jäävhambad on lõikunud.

Kogemus: teismelisena breketid, täiskasvanuna kaped

Marta oli 14, kui talle küllaltki levinud horisontaalse ülehambumuse raviks breketid paigaldati. Nüüd, kümme aastat hiljem, on hambad vaikselt hakanud oma vanasse positsiooni tagasi vajuma. „Asi ei ole selles, et breketid või ortodont ei oleks oma tööd õigesti teinud, vaid gümnasistina ei olnud mul pärast breketravi lõppu suurt motivatsiooni jätkata veel minu jaoks inetu traadist retainer’i kandmist, mille eesmärk on just hambaid sirgena ka tulevikus hoida,“ selgitas Marta.

Visuaalne põhjus on ka see, miks Marta enam breketeid kanda ei sooviks. „Täiskasvanud inimesena tunnen, et breketid tooksid mu enesekindlust alla, seda eriti töösituatsioonis või endaealistega suheldes,“ märkis ta. Et aga noor naine soovis oma sirged hambad taastada, nägi ta võimalust kapede näol. „Hambaarst rääkis, et päris tihti tunnevad nende vastu huvi minuga sarnases situatsioonis olevad täiskasvanud, kes on kord juba ortodontilise ravi läbi teinud, aga oma teadmatusest või lohakusest tulemusel minna lasknud,“ ütles Marta ja paneb kõigile ortodontilise ravi saajatele südamele: „Tuleb olla järjepidev, vahet ei ole, kas tegemist on breketite või kapede või hoopis mingi muu vahendiga. Kui mingis ravi etapis asjale käega lüüa ja arvata, et juba saadud tulemus püsib igavesti, siis tuleb paratamatult uuesti hakata aega ja raha kulutama.“