Rasvmaks ehk steatoos pole ainult alkoholiga liialdajate tervisehäda. Kõige tavalisem põhjus on hoopis ülekaal, rasv vöökohal. Mida suurem on vööümbermõõt, seda suurem on tõenäosus, et maks on rasvunud.
Rasvmaksa nimes kajastub see, mis toimub selle haiguse ajal. Maks muutub „rasvaseks“, sest see toodab rohkem rasva, kui organism vajab, ja rasv hakkab kogunema maksas.
Maksale on eriti kahjulikud alkohol, kiiresti imenduvad süsivesikud ja rasvased toidud.
Tervise Arengu Instituudi andmetel on soovituslik vööümbermõõt naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.
Mis juhtub, kui maks on rasvunud?
Kõhurasvast ehk vistseraalrasvast eraldub aineid, mis häirivad maksa tööd.
Rasvmaks võib põhjustada tsirroosi, mis omakorda lisab maksavähi riski. Rasvmaks kasvatab ka 2. tüübi diabeedi ja südameveresoonkonna haiguste riski.
Rasvunud vöökoht suurendab samuti võimalust, et tekivad kõrgvererõhktõbi, teatud vähid ja hormonaalsed häired. Ülekaalulistel võib olla raske saada lapsi.
Arvatakse, et näiteks 40% soomlastest on geen, mis soodustab rasvmaksa teket. Rasvumine n-ö äratab selle geeni, saledale see geen kahju ei tee.
Vastupidiselt teistele haigustele pole rasvmaksal isleoomulikke tunnuseid. Vahel võib inimene tunda väsimust, uriin on tume, jalad on paistes jm. Rasvmaksast annavad märku teatud näitajad vereproovis ja suurenenud maks.
Allikad: Iltalehti, tervemaks.ee, TAI
4 KOMMENTAARI