Kui seejärel avaldunud selgesti mürgistusele viitavad sümptomid nagu oksendamine, kõhulahtisus ning silmade paistetus ei veena, et sellised eksperimendid on ohtlikud, siis mis veel? Teadlaste-arstide hoiatused nende inimesteni eriti ei jõuagi, sest MMSi edasimüüjad, kes on ühtlasi sellesisuliste gruppide haldajate rollis, hoiavad hoolikalt silma peal, et tulusat äri kahjustada võiv kriitika potentsiaalsete klientideni ei ulatuks. Kõhklejatelegi ei ole grupis kohta ning nii on alarmeerivate sümptomitega kimpus oleval inimesel lihtsam nõustuda kommentaatorite ühiskooriga, et tegu on millegi loomulikuga – nn puhastusprotsessiga. Raskem oleks endale tunnistada, et osavaid müügimehi uskuma jäädes rikuti ise enda tervist.
Ühtlasi tähendab see, et suure hulga inimeste ennasthävitav tegevus (ja maksumaksjatena tasume nende edasise ravi eest me kõik) ei lõppe kuidagi iseenesest, vaid sekkuda tuleb ametiasutustel. Miks ei ole alustatud menetlust ühegi isiku suhtes, kes on sel moel teistele tervisekahju põhjustanud? Küllap võtaks see hoogu maha neil, kes müügimeeste ulmelist juttu pahaaimamatult edasi levitavad.
Paha ei teeks ka MMSi ohtude kohta selgitustöö jätkamine väljaspool (sotsiaal)meedia kõlakambreid. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinist 16 662 teavitavad plakatid tänavapildis oleks vähim, mida pärast vähemalt kolm aastat kestnud tervistkahjustavaid koduseid eksperimente soovida.
See oli lühend vaäljendist "Mehe M... Suhu !" Pole ime , et tänapäeval asi on endiselt põnev.