Meeled

SÄRAV, AGA KURI: kas psühhopaate on rohkem kui ealeski varem? (12)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 30. aprill 2019, 09:07
Psühhopaatide lapsepõlvekodus on olnud sageli karmid kasvatusmeetodid ja rasked inimsuhted.  Vida Press
Psühhopaate on olnud igal ajal, aga kas praegu on igasugu psühhopaate rohkem kui ealeski varem? Kust nad tulevad?

Nartsissism ja psühhopaatia on psühhiaatrias harvad, aga samas raskelt  ravitavad diagnoosid. Soome terviseportaal Terve. fi kirjutab, et näiteks soomlastest vastab umbes 1% inimestest psühhopaatia kriteeriumitele ja nartsissiste on sama palju. Sageli on ühes inimeses olemas nii psühhopaadi kui nartsissisti jooni.

Samal teemal

Soome teadlane ja psühhiaater  Hannu Lauerma arvab, et alati pole tegu isiksusehäirega - inimesed peavad psühhopaatiaks või nartsissismiks sageli ka suhtlemisoskuste puudust.  Igal inimesel võib mõnel eluetapil ilmneda nartsissisti või psühhopaadi jooni - eriti siis, kui elu on kriisis ja inimsuhted sõlmes.

Psühhopaat võib olla väga särav

Hannu Lauerma arvates pole mingeid märke, et psühhopaatide ja nartsissistide arv kasvab, selliseid inimesi on alati olnud. Kuid töökohad on muutunud nõudlikumaks. Ennevanasti sai psühhopaat hästi hakkama näiteks öövalvurina, aga enam mitte, sest nüüd oodatakse ka valvurilt head suhtlemisoskust. Kõik elukutsed eeldavad head toimetulekut teiste inimestega. 

Teiselt poolt on valgekraelised psühhopaadid töövestlustel säravad. Nad hoiavad intervjueerijaga tihedat silmsidet, jälgivad intervjueerija kehakeelt ja panevad ta tundma eriti austatu ja meeldivana. Nad kõnelevad palju ega tunne pinget.  Psühhopaadid võivad sageli valetada eelnevast töökogemusest. Sellepärast tuleb tööotsijate tausta ja kogemusi alati kontrollida.

Psühhopaat võib saavutada tööl ka lühiajalist edu, kuid varem või hiljem hakkab selline käitumine kolleege häirima.

Kust tulevad psühhopaadid?

Psühhopaatia tekkepõhjuseks on peetud lapsepõlves kogetud rasket psüühilist vägivalda. Kuid need selgitused on vaid osa tõest. Lapsepõlve kasvukeskkonnal on oluline mõju. Kuritegusid sooritanud psühhopaatide lapsepõlvekodus on olnud sageli karmid kasvatusmeetodid ja rasked inimsuhted. Kuid psühhopaatial on ka geneetilist soodumust.

Nartsissismile ja psühhopaatiale ei teata praegu head ravi. Kuid vanusega, pärast 50.eluaastat  võib häire ise leeveneda.

Raskel hetkel pole tuge

Abikaasa nartsissistlikud omadused võivad ilmneda rasketel hetkedel, kui vajad abi ja tuge, näiteks kui oled raskelt haige, teinud aborti, lähedane on surnud. Raske nartsissistliku häirega inimene ei oska tunda kaastunnet.

See, kellel on isiksusehäire, otsib sageli riidu ja provotseerib seda. Kui sellises paarisuhtes elavatelt inimestelt on küsitud, et kui palju on olnud toredaid aegu, siis nad on arvanud, et umbes 10 protsent ajast.

Kui on täpsemalt uuritud, mida tore aeg tähendab, siis on vastatud, et hea  aeg on selline, kui on rahulik ja pole riidu.

Sellistes paarisuhetes tülitsetakse iga päev, aastast aastasse. Korra või paar korda kuus on suur riid. Abikaasa enesehinnang hävitatakse. Sageli kaovad sellisel paaril ka sõbrad ja nad jäävad isolatsiooni. Ka seksis pole mingit hellust ega soojust.

12 KOMMENTAARI

a
Arne 1. mai 2019, 18:45
TM teadmiseks, et maailma valitevad PSÜHHOPAADID. Jüri Linal valmib vastav suurteos.
t
TM 1. mai 2019, 00:26
See et poliittrollid ei suuda ennast ka selle teema kommenteerimisest hoiduda . Teate tüütavaks muutub kui sõltumata teemast tulevad kommentaarid ainult sellest kui halvad reformikad on. Ja loomulikult pole ühtegi mõistlikku fakti sealjuures. Äkki mingi arst oskab aidata neid?
Loe kõiki (12)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee