Lapsed

PSÜHHOTERAPEUT: kui annad lapsele vitsa, õpetad talle jõu ja võimu kuritarvitamist (81)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 14. mai 2021 16:11

Sageli usub laps, et ta ei saa vitsa, kui ta näitab end paremana, kui ta tegelikult on. Laps valetab, et vältida vanema pahameelt ja teenida välja armastus.

Foto: Vida Press

Füüsiliselt karistatud lapsed vajavad toetust ka täiskasvanuna, et ennast armastada. Füüsiline karistus õpetab lapsele asju, mida kohe ei ole näha, ütleb psühhoterapeut Merit Lage.

Oma kogemusest psühhoterapeudina tean, et füüsiliselt karistatud lapsed vajavad toetust, ka hiljem täiskasvanuna, et ennast armastada ja osata ennast  toetada.

Paljud kunagi füüsiliselt karistatud  lapsed on praegu ise vanemad. Seega vajavad toetust, mõistmist ja vahel uusi oskusi ka tänased vanemad. Iga vanem armastab oma last ja ei taha paha. Vastupidi, tahab parimat! 

Füüsiline karistamine on kahjulik ja õpetab lapsele asju, mida kohe näha ei ole. Tavaliselt vanem seda teadlikult teha ei taha.

1. Vastutuse eiramine.

Elus on igal teol loomulik tagajärg. Näide: kui laps paneb õhtul kooliasjad  kokku, on loomulik tagajärg see, et  vajalikud asjad on järgmisel päeval koolis olemas. Kui ta koolikoti sisu ei kontrolli, on loomulik tagajärg see, et midagi vajalikku võib puudu olla.

Laps vajaks siin juhendamist, koos tegemist, isegi kui vanemale tundub, et ta peaks seda juba oskama, iseseisvam olema jne. Nii harjutab laps ennast asjakohase abiga tegema midagi selleks, et järgmine päev oleks sujuvam.

Kui vanem tutistaks või annaks laksu,  siis õpib laps, et ta väärtusetu. Füüsiline karistus ei õpeta last oma tegude eest vastutama.

2. Valetamine.

Keegi ei taha haiget saada, ei täiskasvanu ega laps. Nii lapsed kui täiskasvanud võtavad kasutusele erinevaid strateegiaid, et valu ja karistamist vältida. Sageli usub laps, et ta ei saa vitsa, kui ta näitab end paremana, kui ta tegelikult on. Laps valetab, et vältida vanema pahameelt ja teenida välja armastust.

Laps õpib oma vanematelt, kuidas saada elus hakkama konfliktide ja raskete olukordadega. Füüsiliselt karistades õpetab vanem oma lapsele jõu ja võimu kuritarvitamist. Keerulises olukorras jõudu ja allutamist kasutades õigustab laps enda hiljem sellega, et ka mind kasvatati nii….

Millist ühiskonda me soovime? Oma laste kasvatamise kaudu kujundab tegelikult praegu iga vanem ka tulevast ühiskonda, andes lastele kaasa käitumismustreid tuleviku tarbeks.

 Keerulistes elu punktides võib abi olla psühhoterapeudist. Aeg-ajalt on vaja täiskasvanuna ja vanemana oma enesetoetus taastada, selleks, et tunda end keerulistes olukordades lapsega  maandatu ja kindlana ning jääda armastavaks.

Samal teemal

06.09.2021
OLED PERE ESIMENE VÕI TEINE LAPS? Vaata, mis eelised see sulle annab!
01.09.2021
TALITSE ENNAST! Kuus lauset, mida ei tohi lastele eluski öelda!
28.07.2021
KAS OLED TEISTEST TARGEM? Kui sul on need omadused, siis ehk oledki keskmisest nutikam
27.04.2021
KONFLIKTID, RÜNNAKUD? Kliiniline psühholoog: Eestis välditakse hoolekandeasutustes vägivalla tunnistamist, sageli põhjendatult