Aga mida näiteks teha õpetajana, kui on paarkümmend vabakasvatatud puberteetikust selli, kes jutust aru ei saa? Nendega võib lõputult rääkida, vilja kannab see jutt haruharva.
Läks meelest veel öelda, et inimesi, kes austust nõuavad, neid pole mina kunagi austanud. Austus tuleb ise ära teenida, mitte seda automaatselt kuskilt eeldada. Muidu oled nagu mingi purjus tüüp oks laiali a la tõõ menjaa ne uvazaaješ? No milleks?
Tüüpiline must-valge maailmanägemuse musternäidis. Kas tõesti saab "kõik korda", kui alates homsest hakata kõikjal kõikidele lastele "õigete" eksimuste eest peksa andma? Tegelikult mina väidan, et väga suurt osa lapsi karistatakse füüsiliselt ka tänapäeval, mis muudab kogu artikli autori jutu peaaegu mõttetuks. 40 aastat tagasi tegin samuti seda, mida tahtsin. Ja kuulasin "gerontide" hala, et kui hukas kõik on. Ei kuulanud sõna ega polnud viisakas ja sain ohtralt kodus peksa. Ja oh üllatust, see ei töötanud. Minusuguseid oli kümneid. Teemad samad, mis tänapäev. Perevägivald, vähene hoolimatus või kontroll. Sest oh üllatust, ka siis oli vanemaid, kes lihtsalt ei jõudnud oma lastega tegeleda. Peksud ja teemad olid kohati hullemad, kui tänapäeval. Siis sellest lihtsalt ei räägitud. Hiljem läks väga kaua aega, kuna alles aru sain, millest nii mõnigi probleem minu hilisemas elus tingitud oli. Mingi viha on mu sees siiani, kuid õnneks oskan seda nüüd kontrollida. Oma lapsi pole ma kordagi löönud ega nende peale karjunud. Sest mingil imelikul moel saan mina nendega hakkama. Ei tea, miks? Minu jaoks on imelik see, et kuidas on võimalik, et nii paljudel on selektiivne haugimälu? Äkki otsida hoopis siit oma pseudomuredele vastuseid? Ja kui kõik vägivalla apogeedid siin nii targad on, siis öelge palun, miks siis meil seda perevägivalda mittenoorte seas nii palju on? Kuskil torkab naine meest noaga, teises kohas mees lihtsalt peksab purjus peaga oma naist. Tähtpäevade puhul on seda sadade kaupa üle kogu Eesti. Kas nad said kah noorena liiga vähe peksa? Ja üleüldse, miks vanemad generatsiooni nii palju joovad? Kah õnnelikust lapsepõlvest tingituna?
Olles lapsena kogenud perevägivalda, on aastaid hiljem meelest läinud, mille pärast peksa anti, aga meeles on see tunne ja see valu. Lapsena sa oled väiksem ja nõrgem oma vanematest ning sa peaksid olema keegi, keda nad armastavad ja kelle eest hoolitsevad, kuid siis peksta seda inimest kelle sa ise siia maailma tõid on täiest õel ja alatu. Vägivallast saab tulla ainult rohkem vägivalda ning kui laps on kord suurem ja tugevam, mõistab ta, et ta ei pea enam kannatama selle vägivalla all vaid saab lõpuks vastu lüüa. Oma laste füüsilise karistamisega just tekitategi selliseid lapsi juurde, kas te ise ei näe seda? http://perejakodu.delfi.ee/lasteaialaps/oleks-meie-vanemad-seda-teadnud-karistamise-tagajarjed-ilmne...
Füüsiline nuhtlemine õigel ajal natuke muudab asja. Kui mürsikust koera kutsikat ei nuhtle pahanduse järgsel ajal, siis ta on sul varsti hammastega küljes kinni, sest tema on peremees, mitte sina.
Eelkõige kui tulla ikkagi laste käitumise tuumani, siis võib öelda, et kõik tuleb ju ikkagi kodusest kasvatusest. Minu ema on kasvatanud mind niimoodi, et ma oleksin alati viisakas ja oskaksin käituda avalikes kohtades. Ta on ise selle nimel vaeva näinud juba enne minu viiendat eluaastat. Praegugi juba mitu mitu aastat hiljem me ütleme ikka veel omavahel telefonikõne alustades/lõpetades tere/head aega, mitte tšau. Ei oska täpselt öelda, kas teiste puhul on siis tegu sellega, et lapsi on liiga palju hellitatud ja iga nende jonnimise peale järele antud või vanemad ei viitsi oma lapsega piisavalt tegeleda. Võibolla lastele ei pöörata piisavalt tähelepanu selles staadiumis, kui nad kõige enam tuge vajavad (emotsionaalsed probleemid) ning muutuvad õnnetuks, agressiivseks jne. Lapsed peegeldavad ka oma vanemaid. Saan seda väita sellepärast, et olen ise ka omandanud oma isa äkilise iseloomu ja saan sellest alles pärast oma käitumist analüüsides aru (konfliktiolukordades). Nii palju on räägitud, et laste esmased iseloomujooned kujunevad esimese viie eluaastaga välja. Iva, milleni ma tahan jõuda, on see, et kõik ei ole ainult lapse süü ja selle asemel, et oma last sõimata ja halvustada, tuleb nendega rääkida ja arutada asju rahulikul moel ning selgitada välja käitumise/tegude põhjused.
Soitsim reedel Tallinnas 32.liini bussiiga ja kuulsin kuidas umbes 12.aastane poiss kiitles sellega,kuifas ta kooli wc-s häda nr.2 prügikasti tegi.Mis siis teha sellistega? Neid peaks panema ise seda koristama,aga see on ju ahistamine!
Ei poolda vitsa, see on vägivald. Öelgu piibel mis tahes, seal palju väänatud tõde. Kui jutt ei aita siis järgneb karistus, ilmajäämine mõnest hüvest. Aitab alati. Oleks mul väga hullud lapsed ja karistusest suva, läheksin psühholoogi juurde vms. Alati on lahendus kui vähegi viitsida. Kuidas ma saan lapse vastu vägivalda kasutada kui õpetame neid et vägivald ei ole hea? Ja ei taha kuulda et see ei ole vägivald vaid karistus. See on vägivaldne karistus! Laisale vanemale. Tean et on väga kehva iseloomuga lapsi. Nendega tuleb psüholpogiloselt tegeleda ja välja uurida mis nende sees toimub mitte hirmuga keelata. Tuleb seletada ja selgitada, hoolida, küll kunagi kohale jõuab
Loll jutt.Sellisel juhul,tuleks ka vanglad kaotada,sest see on ka inimese ahistamine.Vitsa tuleb lapsele anda õige asja ees ja õigel ajal.Suuremaks saades,saab aru,et kõige eest tuleb vastutada.
loogika jääb mulle arusaamatuks. Seksi ja lasteta (eeldatavasti tigedad ja kibestunud)vanatüdrukud peaksid ju just karmide ja lastevaenulike seadustega lagedale tulema. Praegused lastekaitseseadused on ikka Repsi suguste pidevalt peast ja mujalt rasedate mõttehiiglaste, samuti pealekasvanud lumehelbekestest ja tibuemmedest ametnike looming.
Ja see, kes on ilma vitsata korralikuks kasvatatud pideva lapsevanemapoolse hoolimise, tegelemise ja õpetamisega, polegi piisavalt 'korralikult' kasvatatud?
Need vanemad, kes lapsele juba väikesest peale on õiged reeglid ja käitumise suutnud selgeks teha, ei olegi õiged ja tublid, vaid ainult need, kes ikka peksa ka annavad ?
Inimene on olend, kelle hinges on nii headust kui ka kurjust. Ei ole olemas läbinisti head ega läbinisti kurja inimest. Inimene on sündides nagu kott taime seemnetega, kus on läbisegi nii kultuurtaimede kui ka umbrohu seemned. Vabakasvatuse pooldajad teevad umbes sama nagu külvaksid neid segaseemneid põllule aga umbrohtu välja ei rohiks. Kõik, kes on midagi peenral või põllul kasvatanud teavad, mis sellest välja tuleb. Kuna umbrohi on elujõulisem kui kultuurtaimed, siis üsna varsti nad hakkavad peenral domineerima ning kultuurtaimed surevad. Aga sedasama me ju näemegi vabakasvatuse ja karistamatuse tingimustes üles kasvanud noorte puhul. Lapsele tuleb juba varakult selgeks teha, mis on hea ja mis on paha ja piirid tuleb kindlalt paika panna ning nende ületamisel last karistada. Karistus kinnistab piire. Iseasi on kuidas, kui palju ja mil viisil karistada. Õrnahingelisele lapsele piisab kulmu kortsutamisest ja nurka panemisest, marakratile tuleb vastavalt vajadusele ka vitsa anda. Kõik sõltub lapse psüühikast ja universaalset lahendust siin pole. Selleks lapsevanemad ongi olemas, et õige käitumine valida, nemad tunnevad ju oma last kõige paremini. Minu meelest vabakasvatuse ja karistamatuse pooldajad on nagu autistid, kes näevad ainult oma sisemaailma aga lapse hinges peituvat paha ära ei tunne. Võtke roosad prillid eest ära ja laskuge pilvedelt maapinnale! Inimese keha konstruktsioon ja psüühika on väga vanad ning vanarahva tarkust ja kogemust lapse kasvatamisel ei tasu ignoreerida. Igasugused eksperimendid lõpevad kurvalt nagu on praegu juba näha.
Riik voiks kehtestada lastelegi karistusseadustiku mis lapse väärteo korral, milline karistus ette nähtud. See kergendaks laste kasvatust ja lapselegi on asjad selgemad miks ta sai sellise karistuse. Tana on asjad väga segased kõigile osapooltele ja lähtutakse emotsioonidest.
Ja ei läinudki rohkem kui kolm aastakümmet, et sellest aru saada. Miks aga ei usutud neid, mõistusega inimesi, kes selle tulemuse eest siis hoiatasid ja seda vältida üritasid? Miks meil ikka räägitakse tolereerimisest ja sallivusest kui on näidete varal selgeks tehtud, et sellised lahendused ei toimi? Miks peame me ikka ja jälle reha otsa astuma ja süvasadamaid ehitama, vastu igasugusele loogikale ja mõistuse häälele? Millal lõppeb siin riigis rumalate valitsemisaeg ja mõistus hakkab võitu saama? Kardan, et sellist aega vist enam ei tulegi.
Füüsiliselt karistab vaid oskamatu lapsevanem, kes läheb lihtsamat teed pidi. Ja siis, kui laps suur, imestab, miks küll vanemaga enam suhelda ei taheta. Karistamine on ja jääb võimu kuritarvitamiseks ja kes seda pooldab, pole lihtsalt kahjuks lapsevanemaks loodud. Mis eeskuju näitate lapsele - et endast nõrgemaid tohib lüüa. Just füüsilise karistamise TULEMUSEL on lapsed käest läinud! Punkt!
kui vanemal on ikkagi lapsed,kes juba nelja viie aastaselt üksteist löövad ja rääkimine ikkagi ei aita, ehk tulekski siis karistamise teel õpetada, et kas on hea, et niisama heast peast teist omavanust karistad(lööd jne.). On see parem, et laps kasvab ja kasvab ka karistamatuse tunne. Läheb kooli, lööb ja mõnitab kaasõpilasi, isegi õpetajat. Järeldada võib, et meie ühiskonnas on suur osa oskamatuid lapsevanemaid, kes lähevad lihtsamat teed, sest, kui sa pead ikka oma last füüsiliselt karistama, et ta pätiks ei kasvaks on see vanemale suur koorem. No ise teab, kas suhtleb täiskasvanuna või ei. Vanem, teades oma lapse iseloomu jääb vaid rõõmustada, et suutis korraliku inimese kasvatada. Ehk oligi füüsilise karistamise tulemus. HEAD LAPSED KASVAVAD VITSATA.
selleks, et laps pätiks ei kasva ei pea mitte füüsiliselt karistama, vaid ise eeskujuks olema- sellest kõik algabki. Füüsiline karistus näitab, et varasemalt ei ole lapsevanemana panustatud. Pealegi on füüsilisest karistamisest ja eriti täna, palju tõhusamaid meetodeid karistada lapsi.
Mina olen korralikult kasvatatud, nagu siin mõnele kommentaatorile meeldib. Ja olen korralik kodanik, ei riku seadusi ja austan kaaskodanikke, ka oma vanemaid. Aga armastuse nende vastu peksid nad minust välja. Aitan neid nüüd, nende vanaduses, aga see on lihtsalt kohustus, mida tuleb teha, kuniks neid on. Lapsi ka ei taha: suren parema meelega üksinduses, aga ei ole nõus mitte kellessegi edasi peksma seda mahasurutud vihkamist, mis minusse on kogutud.
ei olnud sinus seda armastust juba algusest peale olemas oma vanemate vastu, kui pidid kasutama sinu kasvatamiseks füüsilist jõudu, et jõuda selleni, et kasvasid korralik inimene. See oli nende kohustus ja ka hirm, kas saavad ikka sellega hakkama, et pärast ei peksa "võõra vitsad". See oleks sulle palju valusam. Viha inimese sees on ikka juba loodud mõnele inimesele.
Vaatasin just ükspäev oma kassi, kuidas ta oma poegi kasvatab. 99,9% ajast on ta väga kannatlik. Aga kui ikka täiega üle käte minnakse, siis hammustab. Mu jaoks on alati olnud õõvastav, kui mingi filosoofiaga üritatakse ümber lükata aastatuhandetega kogunenud tarkust.
Oleme abikaasaga kasvatanud suureks kaks last, poja ja tütre. Poeg juba abielus ning elab iseseisvalt, tütar ülikoolis. Head lapsed, need kasvavad vitsata on meie pere moto. Rakendada ei ole seda sugugi keeruline, kui alustad laste kasvatamist juba siis, kui nood käima õpivad! Jah, 1, 2 aastaselt. Nad hakkavad maad uurima, piire katsuma jne, KOHE tuleb selgitada (lapse vanusele arusaadavas keeles), mis on keelatud, missugune käitumine on keelatud ja miks jne. Laps õpib VÄGA kiiresti. Pole vaja arvata, et 2 aastane on veel väike, mis tast keelata ja jonn on ju "loomuliku kasvamise" normaalne osa- EI OLE! Kui mõistad, et 5-6 aastane vaidleb vastu, ega kuula sõna, siis karistatakse (kui karistatakse), antakse vitsa või rihma- oleks õigel ajal alustanud, ei peaks üldse füüsiliselt karistama. Paar korda oleme ehk meiegi oma lapsi karistanud, kuid mitte vitsaga. Karistada saab ka nii, et võtad lapselt ära midagi, mis talle on oluline nt. ei saa paar õhtut internetti, sõpradega välja jne. Hoopis vanematele peaks olema karistus, kes on jätnud oma kohustuse lapsevanemana täitmata s.t lapsed kasvatamata! Ja niisugused parandamatud 10-14 aastased pätid ja peksjad tuleks panna kinnisesse, range valvega kooli, pikaks ajaks kinni, ilma interneti ja lõbustusteta- sellest võiks ehk mingi kasu olla.
jah, täpselt! See kuulub ka targa lapsevanema juurde, kui lapsevanem teab, mis tema lapsele karistusena mõjub! Milleks rihm, kui sellest on enamiku laste jaoks palju mõjusamaid viise? Võta tatikalt nutitelefon ära j aotsekohe on häiritud tema tavapärane rutiin, vahtida YouTubest videosid ja mängida oma igapäevaseid mänge. Ära anna taskuraha jne. Kui tullakse aga ütlema, et laps kaebab lastekaitsesse või, et tema käest miskit ära võtta on võimatu, siis kullakesed olete lasknud oma autoriteedi ammuilma maatasa tallata ning teie tulevik vanematena saab olema veel õnnetum!
...lapse vanusest? Kui kunagi pole viitsitud kasvatada ja siis 10 aastasele äkitselt sõnadega seletama hakata- loogiline, et ei mõju! Aga kui on kasvatatud 1 aastasest peale asju selgitades, siis on lapsel endal juba väljakujunenud mõtlemis-ja analüüsivõime! Minu praegu 18 aastane laps on miskipärast alati sõnadest aru saanud. Mitte lihtsalt:"Ära tee! Mitu korda ma pean ütlema!", vaid lapsele tuleb vastavalt vanusele anda lihtne selgitus, miks ei või ja mis on selle asja tagajärg jne. Väga hästi saavad aru. Kui vanematel endal ei ole soovi, ega tahtmist pisut vaeva näha, et lapsest mõistlik inimene kasvatada, siis ei tasu otsida vabandusi, et ei saada sõnadest aru jne.
Ära mine äärmustesse. Kord ja austus peab olema, eriti õpetajate suhtes. Kui kass tuppa teeb siis panen nina sisse ja peene vitsaga pepu peale. Asi toimib.
Ära pane füüsilist vägivalda ja vabakasvatust ühele pulgale. Esimene on täiesti aut lapse kasvatamise juures, teisel on ka omad reeglid. Pole vaja üldse sõna võtta lapsekasvatuse teemal, kui sul üleüldse ,kirjutaja, on mõttes lapse löömine kasvatamise eesmärgil. Just vägivallaga kasvama pidanud lastest tulevad eluheidikud ja õnnetud olevused, kes jäävad suuremate mõjusfääri,keda alandatakse ja jäetakse ilma kodusoojusest ja mõistmisest.
Vitsaga karistamine pole füüsiline vägivald. Ja vitsa anda ei tohi vihaga. Aga lapsel ei tohi olla karistamatuse tunnet ja arvamist,et olen jumal. Keegi ei tohi mulle öelda, teha midagi.
Küsimus - kustkohast tulevad siis need suuremad, kellel on nn. mõjusfäärid, kes alandavad ja mõnitavad teisi, allumata kellelegi ja kelle unistuseks on peksta, mõnitada ja mõnuga tappa?
Lapsele vitsa andmist nimetada vägivallaga kasvatamiseks... Vitsaga on kasvatatud lapsi aegade algusest peale. Kust tulevad sellised nagu Sina kes sülitavad oma esivanemate ja tegelikult looduse peale? Iga loom saab oma vanema käest nahutada(füüsiliselt) kui korrale ei allu.
KOMMENTAARID (61)