See, et lapsed teevad, mida tahavad, kajastub juba ühiskonnas, kus täiskasvanutele pähe istutakse ja kedagi ei austata. Puhtalt vanemate viga-olematu kasvatus ja veeretatakse kõik teiste lule, ka laste õlule.
Jätame nüüd minu isiku kõrvale. Kui asi läheb sundimiseks on asi halb. Viga on täiskasvanus. Ma ei väida, et ma vigu pole teinud. Ma ei väida, et laps võib teha mida iganes ja millal iganes. Aga päev peab olema selliselt korraldatud, et see oleks lapse füsioloogiaga kooskõlas. Lihtsalt sundmine ei tööta. Nii tore asi nagu füüsika või kehaline kasvatus suudetakse oskamatute õpetajate käes ära rikkuda. Tead mõnda täiskasvanut, kes peenart peab?
Liigne sundimine teeb asja lihtsalt vastikuks. Tulemus on vastupidine. Vanasti sunniti lapsi rohima. Kas nüüdsed keskealised peavad aiamaad? Ei taha peenart nähagi enamasti. Asjad tuleb korraldada sedasi, et pigem last tagasi hoida. Õppimine peab olema nõnda huvitav, et last tuleb õppimisest loobuma meelitada, mitte sundida. Kui te seda ei suuda, siis peate ise enne arenema.
Režiim ei ole sündimine. Kui magama peab minema kl 9 siis peab ja kogu lugu, on see sulle vastu karva või mitte. Elus ei ole ainult meeldivad asjad ja olukorrad, palju konni pead alla neelama, ja 18 aastasel seda alustada on liiga hilja, kui su lapsed just antidepresentide neelajaks ei taha saada. Ja muidu, kas see rohimine sind on ära rikkunud, nüüd oled vaimuhaige või hoopis tead, et tööd nõuab tegemist mitte logelemist?
KOMMENTAARID (7)