Enesetappude ennetamiseks peame märkama abivajajaid nii koolis, tööl kui ka tervishoiusüsteemis.Foto: Peaasi.ee / Sten Roosvald
Meeled
12. september 2018, 16:13

LUGEJAD SUITSIIDIDEST: vaesus, mured, haigused. Kuhu lähed? (11)

Sel nädalal esitletud uuringu järgi on enesetappude arv Eestis  vähenenud, kuid endiselt murettekitavalt suur - üle 200 igal aastal. Paljud Õhtulehe lugejad kirjutasid, mis on nende arvates selle põhjus ja pakkusid välja ka lahendusi.

Väga sageli arvati, et üks olulisemaid põhjusi on vaesus ja toimetulekuraskused, ning kirjutati, et abi pole kättesaadav.

Lumememm:

1.Vanem inimene koondatakse, uut tööd pole lootustki leida. 
Ka noorematel pole.
2. Pereisa läheb välismaale. Paremal juhul läheb pere järele. 
Halvemal juhul pere puruneb.
Koer hulgub külapeal omapäi, kuni jäi auto alla.
Majal laen peal.
Majakesed lagunevad siin Eestis, pered on Soomes, et majalaenu maksta.
Absurd ju.
4.Teismelised lapsed jäävad üksinda Eestisse, kuna ei taha lahkuda oma sõpradest ja lemmikloomadest.
Olen lugenud 12-aastase lapse postitust:
"Ma ei lahku oma koerast. 
Võin siin üksinda elada.
Kui nad sunnivad kaasa tulema ja koera varjupaika annavad, siis tapan enda ära." /Lasteportaal "Mängukoobas", kirjakast/

aga:

Mida see "märkamine" aitab? Pildil olevad ilusad sõnad Eestis ei aita, sest siin on tavaliselt põhjuseks ju palgavaesus, toimetulekuraskused. Riik jättis südamerahuga sotsiaalharta ratifitseerimata, et aga EL-i saada. Nüüd muretseb hoopis sellepärast, et Euroopas küsitakse, miks meil neid enesetappe nii palju on.

Eino:

Ega kindlustamata ja hädas olevale inimesele pole ka psühholoog kättesaadav, seega on tegelikult just kõige haavatavamad abita. Pole ime, et statistika kurb...

no neh:

Pensionärid. Pension väike, millest ei saa endale midagi lubada peale maksude ja nigela söögi. Lapsed Eestist lahkunud, kuna meie elu kallis.Ravimid kallid ja tervis jupsib. Ja ärgu need vanemaealised valetagu telekas, et elu talutav ja rõõmus. Kirjutan väikelinnas elavatest vanemaealistest (minu tähelepanekud).

Eino:

Enesetappe teevad rohkem just need, kes veel tööeas, aga ühiskond enam ei taha, töötus jm. Siis kui tuleb haigus ka veel, ongi kõik. Kuhu lähed? Kõik on ju tasuline. Perearsti nõuandesse? Need küsivad: ravikindlustus on? Ei. No siis pole midagi teha...

Rein:

Jah, inimestel on liiga palju muresid, muidugi on suur osa sellel, et palk ei vasta tehtud tööle ja sealt hakkavad igasugused mured ja probleemid. Mina käin tööl ja minu tunnitasu on 3.75 bruto, see ei ole normaalne meie riigis ja kaevata pole ka kuskile vot.

Riin:

Minagi olen mõelnud, eriti nüüd sügisel. Eestis on samas Euroopa riikidest ka kõige vaesem elu. Ma võin ju oma diplomiga vehkida, aga keegi ei oota ega vaja mind. See kes sünnib vaesuses, sureb ka vaesuses ja mida varem, seda parem.

Eesti pole esikohal ja ei torka üldse mingi eriliselt kõrge arvuga silma: 

Miks ei panda võrdluseks välja tabelit teiste riikidega? Miks meedia avaldab poolikuid artikleid  "küll on ikka Eestis kõik halb" maiguga?
Võrrelge kasvõi Soomega, nagu iga asja puhul kombeks on saanud
2016. aastal sooritas 787 inimest enesetapu (https://findikaattori.fi/fi/10) 
Mis puudutab AINULT vanurite (65 ja vanem) enesetappe Soomes, siis piltlikult keegi pensionär lõpetab üle päeva oma elu... Pange guuglisse: Joka toinen päivä vanhuksen itsemurha

Maali:

Olen tähele pannud, et meediasse lastakse need üksikud klipid vanuritest, kes ütlevad, et on rahul pensioniga ja tulevad välja. Nad lihtsalt on harjunud kogu elu püksirihma pingutama ja ei teagi, mis on normaalne vanaduspõlv. Veeretavad igat senti ja ostavad allahinnatut. Tulevad ju välja. Meil on rahvapension 189.31. Kui oled tööl käinud, siis saad vähe juurde. See on nii hea pension, et kui sinna lisada 3, 5 või 7,6%, siis oleks nagu jube palju saanud. Kui aga lisada 3000-5000 saajatele see %, kui palju siis juurde tuleb? Minu ettepanek oleks rahvapensioni määra oluliselt tõsta ja oleksi kõik korras. See number on praegu iidamast-aadamast.

Ma ei imesta:

Ääremaastuvas Eestis kaugeneb võim pidevalt rahvast. Meedia ning hüüdlaused aga meie reaalsusest. Sotsiaalabi alal pitsitatakse, kuigi see varemgi just hiilgav ei olnud. Meditsiin muutub vähehaaval kättesaamatuks. Ravimid on hirmkallid, kõrgeima käibemaksuga kogu Euroopas. Mitte mingit abi kusagil loota ei ole, kõik üritavad sulle muudkui kätt taskusse toppida ning sealt midagi ära hiivata. Eliit õilmitseb ning laristab, Teine Eesti pingutab aga rihma.
Ammugi juba oleks meie variserlikel poliitikutel see piibli vagajutt (millesse nad ise kopika eestki ei usu) ära lõpetada ning eutanaasia seadustada. Siis saaks vähemalt väärikalt surragi.

Euroliit:

ju ei luba eutanaasiat ning määrab ravimatu haiguse põdejad pikka ja piinarikast elu elama ja meie riik ka vaesuses vireledes SURMA ootama...

Teadjamees:

Soovitan enne sada korda mõelda, kui keegi hakkab eutanaasia teemal sõna võtma. Selle tapmisviisi üheks suuremaks ohuks on kontrolli alt väljumine. Juba pasundatakse Hollandis, et eutanaasiat võiks lubada ka neile, kel mingil suvalisel põhjusel elutüdimus peale tulnud. Ja edasi? Ema laseb lapse magama panna, kuna too sai koolis kahe? Miks on eutanaasia lubatud ainult kõige jõukamates Euroopa riikides või miks meie peaks neist eeskuju võtma. Miks me ei võta eeskuju nendest riikidest, kus eutanaasia on keelatud?

aga:

Meil on kõige rohkem õelutsevaid inimesi ka, mõnedele kohe meeldib teistele haiget teha ning halvasti öelda, endalgi tekib vahel tunne, et saadaks kõik kuradile.