Inimene ravis oma lillat peenist väga omapäraselt: "Sai siis määritud puhta DMSO-ga 4-5 korda päevas, siis juba 3 korda ja siis vaid hommikul ja õhtul."Foto: Vida Press
Keha
14. september 2018, 09:21

HIRMUS! Mees ravis peenist DMSOga. Seksuoloog Imre Rammul: ära pane peenisele toksilisi jäätmeid! (15)

Hiljuti suletud MMSi salajases grupis rääkis  üks naine loo, kuidas tema mees seksi ajal peenise murdis ja seda siis DMSOga ravis. Õhtuleht uuris seksuoloog Imre Rammulilt, mis tegelikult võis juhtuda ja kuidas oleks pidanud tegutsema. 

Naine kirjeldab juhtunud nii:

Seksi käigus käis üks hetk raks ja mees murdis peenise. Jah, see on võimalik ja küllalt levinud probleem. Isu jahtus silmapilkselt ja valu oli ikka väga suur. Hetkega tekkisid sinised laigud peenisele ja kubemealale. Hetk peataolekut ja siis kiirelt tegutsema. DMSO kapist, ja peoga otse pudelist peale. Valu võttis küll vähemaks, aga jäi valutama. Netist abi otsides oli meditsiini poolt võimalusteks kirurgiline sekkumine + tabletiravi. Ühesõnaga kindlasti arstile.

Järgmine päev oli peenis üleni mustikalilla ja „elutu“ ja suur hirm, et nii nüüd jääbki. Kuid valu oli väiksem ja tekkis tunne, et äkki ei peagi kuhugi minema. Sai siis määritud puhta DMSO-ga 4-5 korda päevas, siis juba 3 korda ja siis vaid hommikul ja õhtul. Sinisus kadus täielikult 5 päevaga ja teisel nädalal andis vaid tunda, otsest valu enam ei olnud. Kogu paranemine võttis 2 nädalat.” 

Iseravimisega võib palju kurja teha

Kas sugutiluu võib tõesti murduda? Mis ohud on DMSOga ravimisel? Selgust aitab luua seksuoloog Imre Rammul. 

„Sugutiluu on olemas küll. Aga mitte inimesel. See on kaslastel ja veel mõningatel liikidel. On legend, et kunagi olevat üks Tartu ülikooli professor küsinud naistudengilt, kas sugutil on luu. Tudeng vastas, et on küll, mille peale professor ütles, et see ainult tundus teile nii.

Aga seda, et rebeneb suguti valgundkest, juhtub vahel küll. Väiksemate rebendite korral toimub iseparanemine ja ega muud polegi vaja teha kui ehk esialgu sinna jääd peale panna, et verejooks ülemäära suur ei oleks. 

Kui suguti on tugevasti niverdunud-kõverdunud ja sümptomaatika on palju ägedam ja koledam kui see, mis eespool kirjeldatud, siis tuleks ikka EMO-sse minna. Seda seisundit annab siis kirurgiliselt korrigeerida ja/või peatada verejooks.

See inimene arvas, et tema suguti on murdunud ning määris peale toksilisi jäätmeid ja arvas, et paranes just seetõttu. Ei, nii see ei ole. See oleks ise mööda läinud paari nädalaga nii ehk nii - sõltumata toksiliste jäätmete ehk DMSO pealepanekust. 

Nii mõnestki haigusest ja seisundist saab organism ise võitu. Võib öelda, et aeg kõik haavad parandab, mitte DMSO. Järelnähtudena võib mõnel juhul hilisemalt tekkida suguti tugev kõverdumine erektsiooniseisundis ja see vajab küll arstlikku sekkumist.

Meditsiinis on igiammune põhimõte primum non nocere - eelkõige ära kahjusta. Ka arstid mõtlevad selles võtmes, et kas kirurgiline sekkumine või medikamentoosne ravi kaalub üles võimalikud terviseriskid või kõrvaltoimed.

Nii et kui pole selge, kas ravim või kirurgiline sekkumine on piisavalt mõjusad, siis on mõistlik see tegemata jätta.

Minu selge soovitus on see, et nii nagu inimene ei peaks ise hambaid parandama, ei peaks ta ka tõsisemate tervisehädade korral iseravimisega tegelema.

Inimene võib endale palju kurja teha. Võib näiteks juhtuda, et sugutil või mujal naha pinnal on vähkkasvaja. Kui ta määrib seda pikema perioodi vältel mingi tundmatu lagaga, võib juhtuda nii, et selleks ajaks, kui ta arsti juurde jõuab, ei aita enam tõsimeditsiin ka."