Valuvaigistite mõju on väga individuaalne: see, mis sobib ühele, ei pruugi teist üldse aidata. Foto: Vida Press
Hea nõu
24. jaanuar 2019, 06:00

VALU EI PEA KANNATAMA! 4 müüti ja tõde valuvaigistitest (3)

Arstid ütlevad, et valu ei pea kannatama. Aga pole sugugi ükskõik, millega ja kuidas valu leevendada.

Portaal Kodus.ee selgitab valuvaigistite kohta käivaid müüte.  

1. müüt. Valuvaigistitel pole vahet

Müüt. Käsimüügiravimitest võib  tarvitada paratsetamoolipõhist  valuvaigistit või põletikuvastast ravimit, nagu ibuprofeen, ketoprofeen  ja atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin. Põletikuvastased ravimid leevendavad lisaks valule ka põletikku. Ravimite mõju on väga individuaalne: see, mis sobib ühele, ei pruugi teist üldse aidata. Alati võib apteegist nõu küsida.

2. müüt. Põletikuvastastel valuvaigistitel  võivad olla tõsised kõrvalnähud

Tõde. Kui põletikuvastaseid valuvaigisteid tarvitada liiga kaua, võib see kahjustada mao limaskesta ja tekitada verejooksu. Mõnel kasutajal ilmnevad kõhuprobleemid. Eriti ettevaatlikud peaksid olema eakad ja need, kellel on palju erinevaid haigusi ja hädasid. 

3. müüt. Valuvaigistite kasutamise tagajärjel võib tekkida ravimisõltuvus

Nii ja naa. Retseptita müüdavatest valuvaigistitest ei teki  füsioloogilist sõltuvust, kuid nende tarvitamisest võib tekkida halb harjumus. Retseptiga müüdavad opioididepõhised ravimid võivad aga tekitada kiiresti tugeva ravimisõltuvuse. Sõltuvust võivad tekitada ka kombineeritud ravimid, nagu näiteks paratsetamooli ja kodeiini kooslus.

4. müüt. Depressiooni- ja epilepsiaravimid aitavad ka valu vastu

Tõde. Pole vaja ehmuda, kui arst kirjutab valu vastu väikese annuse depressiooni- või epilepsiaravimeid. Näiteks vanema põlve tritsüklilisi depressiooniravimeid kasutatakse närvivalude ja migreeni ennetamiseks.