Lapsed

HAMBAARSTIDE LIIT: arusaamatu, miks vanemad ei kasuta laste tasuta hambaravi võimalust  (5)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 21. september 2018, 16:24
On peresid, kus regulaarselt käivad hambaarsti juures emad-isad ja lapsed, kuid ka selliseid peresid, kus mitte keegi ei käi hambaarsti juures. Foto: Vida Press
Üleeile avaldati statistika, et selle aasta esimeses pooles käis  hambaarsti juures vaid 41%  3-19-aastastest lastest. Eesti Hambaarstide Liidu juht Marek Vink peab selle peamiseks põhjuseks terviseteadmatust.

Just laste vanemad on need, kes peavad lapsed arsti juurde viima.„Lapsevanemad teavad küll, et kuni 19-aastaste hambaravi eest tasub haigekassa, ent ometi ei jõua lapsed hambaarsti juurde ja nagu statistika näitab, ei käi hammaste kontrollis ka nende vanemad,“ ütles Vink.

Samal teemal

Külli Friedemann haigekassast väitis täna hommikul Terevisioonis, et haigekassal on raha laste hambaraviks, kuid see ei tähenda, et see raha jõuab abi vajava lapseni: „Eestis on olemas kliinikud ja arstid, kes tahavad lapsi ravida, ning meil on piisavalt lapsi, kes hambaravi vajavad, kuid need kaks ei kohtu, sest haigekassalepingu partnerite valiku süsteem on keeruline, nii et kõik need, kes lapsi abistada sooviks, lepingu konkursi sõela ei läbinud.

Lepingu saanutele aga toimub rahastamine kvartali kaupa, mis tähendab, et perioodi lõpupoole on “raha otsas” ja tekib kunstlik järjekord. Mõne kliinikuga on aga sõlmitud ebaproportsionaalselt suuremahulised lepingud, nii et suur osa haigekassa rahast jääb kasutamata. See on naeruväärne süsteem – kui raha käiks patsiendiga kaasas ehk patsient saaks minna kliinikusse, kuhu ta ise tahab, tekiks ühendatud anumate süsteemis suurem efektiivsus ja kunstlikud järjekorrad laste hambaravis kaoks.”

On peresid, kus mitte keegi ei käi hambaarsti juures

Hambaarstid näevad paralleele laste ja täiskasvanute hambaravi vahel. Vaatamata sellele, et laste hambaravi on perele tasuta ja täiskasvanute oma aga tasuline, on arsti juures regulaarselt käijad sama palju – ca 40%. Riigi kehtestatud täiskasvanute hambaravihüvitis sellisel kujul uusi patsiente vastuvõtule ei too ehk riik võtab lihtsalt enda kanda nende inimeste ravikulu, kes nagunii regulaarselt arsti külastavad.

 „Omast kogemusest näeme ka seda, et on peresid, kus regulaarselt käivad hambaarsti juures emad-isad ja nende lapsed. On ka peresid, kus mitte keegi ei käi hambaarsti juures. Sellepärast näemegi statistikast, et protsentuaalselt külastavad täiskasvanud ja lapsed hambaarsti umbes sama sageli,“ selgitas Vink.

Ühe võimalusena, tõstmaks laste hambaarstide külastavust, näeb Vink, et Haigekassa võimaldaks patsiendil vaba liikumise ehk riigipoolne toetus käiks patsiendiga kaasas. Kui praegu saab nii laste kui ka täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada ainult Haigekassaga lepingu sõlminud kliinikutes, siis tõhusam lahendus on, et patsient saaks ise valida, millise hambaarsti juures ta käib. Niimoodi säilib ka pikaaegne arsti-patsiendi usalduslik suhe, mis ravitulemust silmas pidades on väga tähtis.

Tuleb mõjutada inimeste tervisekäitumist

Suuõõnetervisega tegelev teadus nendib üheselt – see on ligi 100% ennetusele alluv. „Muidugi on see mõistatus, et vaatamata sellele, et lastele on hambaravi tasuta, käivad nii vähesed hambaarsti juures. Siit järeldub, et inimesed ei käitu ratsionaalselt. Kui riik tahab, et inimeste hambad oleksid terved, tuleb hakata aktiivselt mõjutama inimeste tervisekäitumist ja mitte lihtsalt aidata katta hambaaugu parandamise kulu, mis on tagajärjega tegelemine. Täna paneb riik iga aasta aina rohkem raha hambaravi arvete osalisse kompenseerimisse, aga tervisenäitajates pole mingit edenemist. See on lihtsalt raiskamine – eriti kui mõelda, et ei tegeleta põhjusliku raviga, et aidata inimesel kogu ühiskonnale kalliks kujunevast hamba ravimise tsüklist välja rabeleda,“ tõdes Vink.