MUUSIKAPSÜHHOLOOG: lastele on eriti kasulikud laulmine ja pillimäng

Teaduslike aju-uuringute käigus avastatakse üha enam muusika head toimet ajutegevusele ning seda on võimalik oskuslikult ära kasutada nii hea meeleolu loomiseks kui ka näiteks laste õppimisvõime tõstmiseks.

Tuginedes Rootsi molekulaargeneetika ja -bioloogia professor Gunnar Bjursell väidetele, avaldab muusikapsühholoog Dali Kask: „Muusikaga tegeledes paraneb ajus olevate närvirakkude omavaheline koostöö, tekivad kasulikud ühendused ja aju areneb.“

2016. aastal Rootsi teadlaste tehtud aju-uuringute tulemuste kohaselt paraneb muusikaga tegelevatel lastel töömälu. See on ajufunktsioon, mis töötleb ja säilitab ajutiselt teatud hulga informatsiooni, mida inimene välismaailmast saab. Tänu töömälu aktiveerimisele on lastel lihtsam õppida lugema, arvutama, fakte meelde jätma, seoseid looma ja mustreid tajuma.

„Muusika on tänapäeva lastele pea igal hetkel kättesaadav,“ ütleb Dali Kask. „Muusika kuulamine on hea, ent veelgi parem on laulmine või pillimäng, kuna just need tegevused pakuvad ajule väga mitmekülgset treeningut. Muusikaga tegeleva lapse ajus toimuvad positiivsed muutused on elukestvad.“

Lapsed ja noored kasutavad muusikat väga sageli intuitiivselt, et oma tunnetega kontaktis olla, head meeleolu luua, ennast energiaga laadida ja oma identiteedile kinnitust saada.

„Lubage lastele rohkem muusikat! Kaasake neid pillimängu ning muudesse muusikalistesse ringidesse. Need on lapsele loomulikuks abivahendiks õpitulemuste parandamisel ja meeleolu loomisel,“ ütleb Dali Kask lõpetuseks. 

Allikas: Artist