LISA KOMMENTAAR
27. september 2018, 11:12
Kui sünnitasin aastal 1981 oma esimese poja, siis oli "22 viimne taks". Osakonnas oli üks naine 42-aastane, käis häbelikult ringi. Sosistati, et see "vanake" sobiks vanaemaks, aga sellises eas veel intiimelu elada--- milline škandaal
27. september 2018, 11:09
Ma ei tea... aga mul oli kahekümneselt maailm korraga nii püsti ees, elu mõte kippus kaduma. Laps tõi mind tagasi maa peale, oli, keda armastada ja kelle nimel elada.
27. september 2018, 11:07
Igaühel on oma pere lugu, isiklik kogemus või ka eelarvamus. Füsioloogiliselt on noorelt , nii 20-30aastaselt parim iga lapsi saada. Ja iseäranis tore, kui lapseke sünnib suure armastuse ja kire viljana, mis tabab meid ikka enamasti nooruses. Kelle meelest aga peab eelnevalt olema majanduslik kindlustus, karjäär, sarvede mahajooksmine, kümned suhted, reisid jne ja laps on viimaks nagu kirsiks tordil -- lasku käia,
26. september 2018, 23:24
vanad emad surevad ära ja siis jäävad väikesed lapsed orbudeks.
26. september 2018, 20:38
14.-nenda: 4x suurem võimalus saada kaasa geenimutatsioon.
ja kui veab, siis on see selline, mis annab teiste liigikaaslaste ees tohutud eelised. tõsi - see tõenäosus on jälle kaduvväike.
ja kui veab, siis on see selline, mis annab teiste liigikaaslaste ees tohutud eelised. tõsi - see tõenäosus on jälle kaduvväike.
26. september 2018, 19:32
Artiklis võib ju kõik olla tore ja võib-olla mõnes mõttes ka õige, aga ise sain lapsed noorelt - 18 ja 20-selt. Nüüd on nad juba ise pereinimesed. Ja pole mu lapsed olnud ei haiged, rumalad, ega käitumisprobleemidega. Mõlemad kõrgharidusega edukad inimesed. Mis aga minu jaoks tähtis, on see, et olen veel piisavalt noor, et rõõmu tunda lastelastest ja vanuse poolest näen ära ka oma lapselapselapsed. Kas sellist rõõmu jagub aga 40+ sünnitavale emale?
26. september 2018, 14:05
Lp Sirje Maasikamäe! Võimalik, et te olete 21 aastane ja päris eluvõõras veel, kuid tahtsin öelda, et ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks üle 60-aastast inimest.
26. september 2018, 11:29
Mina olen vanade vanemate laps. Ema sünnitas minu kui oli 37 aastane, isa oli vanem. Nad olid väga head vanemad, ei saa midagi öelda, aga tulemus oli see, et 16-aastasena olin ma orb. Elu ei lähe alati kõigil nagu minul, aga olen korduvalt oma elus mõelnud, et ehk oleks võinud mu ema sünnitamata jätta. Oleks minu elu ka kergem olnud.
26. september 2018, 19:15
Mia sündisin, kui ema oli 21-aastane, aga orvuks jäin ikka 16-aastasena. Nii et surm ei ole kaugeltki alati seotud inimese vanusega.
26. september 2018, 20:40
ei ole vana ema. 37 on normaalne ja ohutu viljakas periood.
60 on vana ema.
60 on vana ema.
25. september 2018, 16:03
Kahtlustan, et kõik need "viimaste aegade uuringud" näitavad põhiliselt seda, milleks on olemas sotsiaalne tellimus. Kui hilisem sünnitamine on kujunenud sotsiaalseks normiks, siis hakkavad ilmuma ka teaduslikud uuringud, milles näidatakse kui hea ja kasulik see on. Trendile vastupidisete teadustulemuste avaldamine on palju raskem. Kui mõni uuring peaks näiteks leidma, et bioloogilises mõttes on kõige parem sünnitada enne 25 eluaastat, siis satuvad selle auorid tõenäoliselt naisõiguslaste turmtule alla...
25. september 2018, 14:27
Vanade emade lapsed on õnnetud lapsed, sest peavad varakult hakkama oma emasid põetama ja potitama!
Aga see ei pruugi alati ka nii olla!
Aga see ei pruugi alati ka nii olla!
25. september 2018, 14:24
Vanade emade lapsed ei näe enamasti oma vanaema ega vanavanaema! Vanad emad ei saa lapselapsi ja lapselapselapsi!
KOMMENTAARID (14)