Eesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla.Foto: Vida Press
Lapsed
26. september 2018, 10:37

STATISTIKA: kõige rohkem rinnapiima saavaid lapsi on Hiiumaal

Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. 

Aasta varasemaga võrreldes on nende kuue kuu vanuste laste osakaal, kes saavad ainult rinnapiima, vähenenud 3% võrra ja 2013. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra. Kolme kuu vanuste imikute vaid rinnapiimaga toitmine on vähenenud vastavalt 1,4 ja 3,5%. Samaks on jäänud nende laste osakaal, kes ühe aasta vanuselt saavad lisaks toidule ka rinnapiima – neid on kolmandik.

Kõige rohkem on rinnapiima saavaid lapsi Hiiumaal – eelmisel aastal sai ühe aasta vanustest lastest veel kuuekuuselt vaid rinnapiima 71% ning 12-kuuselt sai rinnapiima lisaks muule toidule 45%. Viimase viie aastaga on enam suurenenud osaliselt ja täielikult rinnapiima saavate imikute osatähtsus Lääne, Võru, Põlva ja ka Valga maakonnas ning vähenenud Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas.

Eesti jääb maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitavad, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%.

Kui kaua peakas last rinnaga toitma?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi.

 WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini.

 Täielikul rinnapiimatoidul olemine tähendab, et laps saab vajadusel rinnapiimale lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud.