Joogahuvilise avalik kiri: miks Eesti tantraõpetajad ei tunnista oma guru perverssusi? (66)

***

Ma kirjutan seda kirja kõigi olendite kõrgemaks hüvanguks, sest see on loomulik ja ma kirjutan seda tõearmastusest. Ma kirjutan seda kirja kui joogaõpilane, kes armastab joogat. Ma kirjutan seda kui inimene, kes ei saa vaadata vaikides pealt, kuidas jooga nime all, kuid täielikult jooga põhimõtteid eirates, tulu teenimise eesmärgil põhjustatakse inimestele kannatusi.

Alustame algusest. 24. juulil avaldas vabakutseline ajakirjanik Be Scofield Mediumi vahendusel artikli pealkirjaga "Naised süüdistavad Agama asutajat Svaami* Vivekananda Saraswatit seksuaalrünnakutes". (Praeguseks on see teema käinud mitmel pool suures maailmameedias ja Scofieldi ülevaade sündmuste arengust ja kajastustest asub siin: https://www.agamajustice.com/.)

Artiklis kirjeldab mituteist naist Tai koolis toimunud survestamist, võimumänge, seksistlikku PUA-stiilis ajupesu ja vägivaldseid vägistamisi nii saavmi kui ka teiste kooli vanemõpetajate poolt, kelle hulgas on ka Moses Maimon ehk Somananda, kes pidas Tallinnaski mõnda aega joogakooli. Teadupoolest jättis Maimon** Tallinna Bhairava-nimelise kooli sinnapaika pärast seda, kui oli ühe naise "tantramassaaži" käigus "kogemata" ära vägistanud.

See on selline "kõik teavad, aga keegi räägi, kuskilt kuulsin" tüüpi jutt. Praegu peab igatahes samasugust kooli Austrias. Tai Agama kool põgenes sinna muide Indiast Rishikeshist, kui India "svaamilt" sarnaste süüdistuste valguses viisa ära võttis, koolil on varemgi olnud selliseid probeeme, aga siis ei olnud maailm veel nii väike / internet nii suur ja asjad sumbusid.

Väidetavalt on "svaami" koolil ka inimohvreid: üks naine sooritas vahetult pärast seal viibimist kõrvalsaarel enesetapu. Samuti õpetas "svaami", et pühendunud agamid vähki ei haigestu, mis lõppes omakorda mitme inimese jaoks väga-väga halvasti. Muidugi on "svaami" Eestiski õpetamas käinud, tantrafestivalil.

Ma olen juulist saati oodanud selgitavaid statement'e Eesti tantraskene Agama taustaga joogaõpetajatelt ja tantrafestivali eestvedajatelt, kui see "tõde" "päevavalgele tuli", aga neid pole tulnud... Oodanud full disclosure'it, mis selge sõnaga distantseeriks ennast Agamast ja "svaamist" ning mõistaks üksüheselt sealse tegevuse hukka. Räägiks algusest peale ära, kuidas nad sekti "ära võluti" ja jagaks oma kogemusi, kuidas sekti mõju alt pääseda ja traumadest üle saada. Seni, kuni neid selgitusi pole, siis eeldan, et nii Tallinnas tegutsev Isvara joogakool - mis õpetab muuhulgas ka koolides ja noortelaagrites lapsi - kui ka minu postkasti potsatav TantraDate nätieks käivad kõik sarivägistaja egiigi all.

Olgu. Kuna ma olen ise ühel Isvara joogakooli väga võluva foto- ja telegeenilise eestvedaja täitsa mõnusaks osutunud koolitusel käinud, siis olen väikses ringis tema suust täpselt neid terve mõistusega inimesele täiesti ilmselgena kõlavaid hoiatusi kuulnud - ta on ise "svaami" ohver, tema sõnul seks "svaamiga" ei ravi ja lubada "tantraterapeudil" endale valusat tupemassaaži teha on enda suhtes jõhker - siis tean, et ta on vähemalt isiklikus plaanis oma vitsad saanud ja saaks olla inimestele suureks abiks. Samas tean ma inimest, kes oli teinud Isvaras neli taset ja väga tahtis minna Tai Agamasse viiendat tegema ja seda, kuni suvel uudis murdus. Järelikult pole see Isvara õpetaja Agama eest hoiatanud teps mitte kõiki oma õpilasi.

Nüüd, uudise murdumise järel, inimeste hoiatamise asemel läks ta kergema vastupanu teed: kustutas Agama oma CVst jättes sinna vaid üldiselt Tai ja Colombia ja turundab oma algajate kursust Facebookis rahumeeli edasi. (Muidugi - isegi rahvusvaheline Yoga Alliance on Agama sertifitseeringu tühistanud, mis tähendab, et Agama-haridus ei ole enam haridus. Mitte et YA sertifikaat hariduse kvaliteeti tõestaks - ei tõesta, sest järelevalve ja kvaliteedikontroll puudub. Pealegi 200h YA setrifikaadiga ritriit ei tee niikuinii kellestki pädevat joogaõpetajat, aga see on täiesti eraldi teema.) Kuidas saab sellist inimest usaldada? Kas tema ja kõik selle kooli õpetajad õppisid augustikuu jooksul kuskil ümber ja said uued õpetajapaberid? Kuidas nad sekti ajupesust vabanesid ja mis teadmistega asendasid? Kust pärinevad nende teadmised õpetajaeetika kohta? Millised need on? Või tegutsetakse jätkuvalt sarivägistaja antud õpetamisloa alusel?

Pühendunud joogaõpilasena on mul täielik õigus neid küsimusi õpetajatelt küsida. Joogaõpilase ja kliendina nõuan ma joogaõpetajalt vastutamist ja õpetajaeetikat. See pole isiklik. Palun asjaosalistel võtta seda kirja mitte kui rünnakut, vaid kui üleskutset aususele ja läbipaistvusele. Ma ei tea, mida teevad teised agamakad, aga minu silmis on kõigil, kes on selle Agama-MISA skeemi õnge läinud, seal õppinud ja eluga pääsenud, püha kohus teisi hoiatada. Komminikatsiooniprofessionaalina tean, et internetiajastul on ringkaitse ja vassimine halb valik. Joogaõpilasena näen siin jumalanna Kalit keelt limpsamas.

Arusaadav muidugi, miks kõik vait on. See on emotsionaalselt raske, hävitab sotsiaalset kapitali ja on bad for business. Meediateoorias nimetatakse seda vaikuse spiraaliks. Ühte inimest mõrvatakse, 36 kuuleb kisa, aga mitte keegi ei kutsu politseid. Inimlik. Tavaline. Aga see ei ole okei. Kuna teema pole lõplikult maas, kurjategijad ei ole trellide taga, Eesti tantraskene emajoogakool pole lõplikult kinni pandud, selle harukontorid üle maailma sh Eesti Isvara joogakool jätkavad äri vanaviisi, Agama joogalikust seisukohast ebaeetilised ja elueitavad põhimõtted ei ole kuhugi kadunud, siis vaatan hoopis mina peeglisse. Mul ei ole joogabizjonksi ega staatust, mida kaotada, ma murran selle vaikusespiraali ise, sest ma armastan joogat ja see info peab olema ka Eesti keeles guugeldatav.

Et ma aga ei kirjuta seda teksti ajakirjaniku, vaid joogaõpilasena, siis ei hakka ma teise poole kommentaare ära ootama, vaid panen minu arvates absoluutselt hädavajaliku info ja hoiatused ise kirja. Oma hetkearusaamist mööda ja nii lühidalt kui oskan.

***

TANTRA ABC ehk KAKS TANTRAT. On kaks "tantrat": klassikaline (ANNO 500-1300) ja uus (ANNO 1905).

Uustantra sai avapaugu eelmisel sajandivahetusel USAs, kui üks Bengali päritolu kraavikaevaja rääkis mehele nimega Pierre Bernard, et tema kodukohas on olemas selline asi nagu tantrism, kus seks on rituaalide osa. Samal ajal oli üldse kõik väga romantistlik ja new age. Meil hakkas tundis saksarahvas pärismaalaste triibuseelikute vastu huvi, Indias huvitusid britid joogast, Blavatsky sekt võttis Krishnamurti oma tiiva alla ja ei tõmmanud enam hinduismile vett peale. Samuti oli väga popp okultism, Aleister Crowley kamp murdis tabusid ja mõtles välja "sacred sexuality". Bernardile meeldis see kõik ja Bengali-sõbra tantrajutu abil sai esoteerika- ja okultismihuvilistele prouadele kätt seeliku alla ajada. See skene on tänaseks palju laenanud traditsiooniliselt Hiina meditsiinilt ja daoismilt (Mantak Chia teemad) ja õpetab inimestele, kuidas saada seksist kätte maksimaalne nauding. Mis on väga-väga tore, sest enamik inimesi ei oskagi teist tunnetada ja päriselt on vahva, kui seda õpitakse tegema usalduslikus õhkkonnas ja sundimata. Neotantra skene miinus on see, et seks müüb ja tõmbab ligi seksuaalkurjategijaid, kelle peenis satub massaži käigus "kogemata" kliendi tuppe. Samuti on seksitantra rahvas võtnud kasutusele klassikalie tantrismi ehk Kašmiiri šaivismi terminoloogia süüvimata selle peene filosoofia tegelikku sisusse. Selle viimase võib andeks anda Pierre Bernardile, sest tollal polnud tantraid sanskriti keelest ära tõlgitud ja traditsioon oli killustunud. Tänaseks aga juba on häid tõlkeid ja pusle hakkab tagasi kokku tulema. Uus sanskritistide põlvkond on väga entusiastlik ja töökas. Pidevalt ilmub väga kvaliteetseid raamatuid ja hetke teadustööga kursis olemine peaks olema iga joogaõpetaja enesearengu osa isegi, kui ta tunnis selliseid asju niikuinii edasi ei jõua anda. Selles plaanis on eelseisvad 50 aastat tantra ja jooga jaoks väga-väga põnevad.

Niisiis algne tantrism, see peen Kašmiiri orus aastatel 500-1300 välja arenenud ja õitsengu saavutanud šaivismi vorm ei põlga oma täielikkuses ära naudinguid, kuid šaivism ei sea oma eesmärgiks seksinaudingute maksimeerimist. Šaivism nimelt on täielikult elujaatav, ta ei diskrimineeri - nauding on tantrika jaoks sama hea meditatsiooni objekt kui kannatus. Seksuaalne rituaal on (ajalooliselt) olemas (olnud), kuid see on väga edasijõudnud joogide praktika. Seda ei tehtud kunagi atraktiivse partneriga. (Sh seemnepurset ei hoitud kunagi tagasi, sest partnerite segunenud kehavedelikud on kõige püham and jumalatele.) Partneriotsingul valiti kõige vastumeelesm, kindlasti oli see seks abieluväline ja teisest kastist pärit inimesega. Seda tehti selleks, et üle saada endas üles kerkivast esteetilisest vastikustundest, moraalsest kompassist ja klassivahest tingitud üleolekust. Sest tantrist pidi avama oma südame kõigile võrdselt, loobuma oma identideedist, sh kasti- ja soorollidest. Energiatöö mõttes oli see samuti täielik next level shit, kus kahest energiakehast tehti üks ja tavaline füüsiline nauding oli murdosa kogetud ühtsusest. Tantra guru võis sama hästi olla nii mees kui ka naine ja ajalooliselt nii oligi. Tantra õitses keset räiget patriarhaatlikku kastiühiskonda, see oli süsteemilagundav salasüsteem süsteemis, mis seejuures sai nautida keskvõimu vankumatut tuge ja rahastust. Selles mõttes oli tantra väga liberaalne õpetus ja omas ajastus poliitiline ime. "Tantra" sõna ise tähendab teksti liiki, tantra on vaimse praktika manuaal - enamasti kanaldatud ja autorita.

Selline oli ideaal toona ja ma ei usu, et tantristlikku transgressivset seksuaalrituaali oleks võimalik mitteproblemaatilisel viisil tänapäeva üle tuua. Küll aga on üle toodud palju teisi praktikaid ja seda väga edukalt. Tantra on nimelt juba ajalooliselt ainus joogafilosoofia vool, mis on mõeldud tavaelu elavatele inimestele - neile, kellel on tavaline töö-, pere- ja ka suguelu. Võrdluseks: „Joogasuutrate” autori Patanjali õpetus eeldab askeesi: omandist loobumist ja mungaks hakkamist. Selles plaanis sobib klassikaline tantra kaasaega väga hästi ja on lausa kummaline, et enamik joogaõpetajakoolitusi õpetab ikka veel eeskätt Patanjalid. Küllap see ajapikku muutub, juba on leida häid kommenteeritud tantristlike tekstide tõlkeid, küllap tekib ajapikku ka häid tantraõpetajaid.

Klassikalise tantra eesmärk? Neid on kahte sorti, madalamad ja kõrgemad. Madalam on mõnus elu, kõrgem on jivanmukti ehk elusalt valgustumine. Kõrgem hõlmab endas muidugi ka madalamat, sest mõnus elu on pühendunud joogapraktika paratamatu kõrvanäht, kuid mukti eeldab mõistagi suuremat pühendumist. Trikk on selles, et elunaudingute (sh seksinaudingud) ihalejast ei saa autentset tantraõpetajat, luba õpetada antakse ikka ainult kõrgele eesmärgile pühendunutele.

Kui täna ennast tantraõpetajaks nimetav inimene ei tea, kes on Utpala Deva, Abhinavagupta, Ksemaraja ja Keyuravati, siis ta ei tea, mis on klassikaline nonduaalne tantrism. See on sama hea, kui anda filosoofialoengut teadmata, kes on Martin Heidegger. Kui su tänane Šivast ja Šaktist rääkiv tantraõpetaja soovitab sul tantrate asemel lugeda hoopis daositlikke seksimanuaale ja David Deidat, siis selgelt ta ei ole tantrika. Ta võib olla väga hea joogapooside õpetaja, ta võib olla voodis väga hea, õnnelikus polüamoorses suhtes jne, aga ta ei ole tantrika selle sõna algses tähenduses. Daoistlikke seksimanuaale oleks muidugi igati loomulik soovitada taiji, qigongi või Hiina meditsiini asjatundjal. Miks mitte üldse neid lugeda, sest seksuaaltervis ja hea lähedussuhe on elukvaliteedi tähtis osa ja meie kultuuris tihti kahetsusväärselt häbi ja tabu taga peidus. Ja - VÄGA TÄHTIS - loomulikult on ka klassikalises tantrismis nähtud ebaeetilisi valeõpetajaid, keda ei päästa isegi autentene diksha*** ja sellele järgnev. Mõnikord lähevad terve elu eetilised olnud õpetajad vanuigi kummaliseks, on teada. Kui reisite Indiasse ja näete templiseinale tahutud kassi, kes õpetab inimestele joogat, siis see on 1000 aastat vana hoiatus ja satiir. Oska ainult ära tunda. See kõik tekitab palju segadust ja see segadus omakorda palju kannatusi. Tuleb selgitada. Õnneks on tõde lihtne.

***

ÕPILASE VASTUTUS JOOGAÕPETAJA VALIKUL EHK KUIDAS ÕPETAJAT ÄRA TUNDA?

Traditsioonil on sellele pakkuda ajaproovi läbinud vastus, mis laias laastus sobib ka tänasesse maailma. Ajaproovi läbimine ei ole väärtus iseeneses, vaid viitab lihtsalt sellele, et õpetus on siiani olnud suure hulga õpilaste jaoks turvaline ja toimiv ehk täitnud oma eesmärki. (Kõige tähtsam joondatus joogas ei ole mitte kehaosade füüsiline joondatus, vaid praktika joondatus eesmärgiga.)

Mitteduaalne tantristlik šaivism ja budism mõlemad on ühel nõul, et õige õpetaja puhul lähevad omavahel sujuvalt kokku kolm asja: õpetaja jutu sisu, pühade tekstide sisu ja sinu enda isiklik kogemus. Seda ka täieliku algaja puhul. Kui kas või üks jääb puudu, otsi edasi. Või vastutad ise tagajärgede eest.

Ehk siis on õpilase vastutus kontrollida ja olla allikakriitiline. Kui sa õpetad "iidset" õpetust, siis pead oskama viidata konkreetsele iidsele allikale. Iidsed allikad ise on risti-rästi viiteid ja tsitaate täis. Viitamine on traditsiooni võõrandamatu osa. Nii et - tänapäeva kõige popim 6+1 tšakrasüsteem on pärit konkreetsest tantrast - millisest? Miks sa õpetad just seda ja mitte viie tšakra süsteemi või 30 tšakra süsteemi? Miks sa ei õpeta kolme bindu süsteemi, mida ajalooliselt peeti tähtsamaks kui tööd tšakratega? Joogaõpetaja peab oskama seda ammendavalt selgitada, #sorrynotsorry.

Mis puutub isiklikku kogemusse, siis peab õpetus avaldama õpilase elule positiivset mõju üsna kohe. Doktorikraadiga indoloogi ja sanskritisti, tantrate tõlkija ja joogaõpetaja Christopher Wallise algallikatel ja enda kogemusel põhiev soovitus on järgmine: anna õpetajale ja tema praktikale katseaeg maksimumpikkusega pool aastat - kui tegevus pole selle aja peale mõju avaldanud, siis see ei tööta. Ära raiska oma aega. Ära raiska oma elu. See on sinu elu. Usalda ennast.

Šakti teab, et sa otsid ja ta juhib sind õigesse kohta. Fun fact ja full disclosure: ka mina olen Tai Agamas käinud. Neil on esimene päev kõigile tasuta (ja 1. taseme kursus on odav, mis selgitab ohvriterohkust) ja ma olen uudishimulik inimene, kes käib mõnikord antropoloogilisest huvist imelikes kohtades. Ma teadsin juba siis, et feminist minus hakkab vastu, aga asi isegi ei jõudnud sinnamaale. Hommikuses tunnis läks mul süda lihtsalt pahaks ja pealelõunasest "naisteloengust" visati mind maailma kõige viisakamal moel välja, kuna ma polnud "svaami" eeldusloengut kuulnud ja seetõttu "poleks niikuinii midagi aru saanud". See oli tõesti maailma kõige viisakam väljaviskamine, mille puhul läks oma 15 minutit aega enne, kui ma aru sain, et see on väljaviskamine. Selles mõttes müts maha! Ja ma olen väga-väga tänulik! Ma olen väga tänulik, et pole oma 10aastase praktikatee jooksul läinud ühegi sügavalt ebaeetilise õpetaja võrku. Soovin sama kõigile teistele võimlejatele ja vaimlejatele!

______________

*Edaspidi on "svaami" jutumärkides, sest kodanikul nimega Narcis Tarcau ei ole lineage'it, ta pole tegelikult pühendatu ega munk. Tema samuti lineage'ita isehakanud "guru" oli Rumeenia MISA sekti juht Gregorian Bivolaru ja teda otsib inimkaubanduse pärast taga Interpol.
**Maimon on oma elust rääkinud näiteks "Hallo, Kosmose!" saate vahendusel.
***diksha - rituaalne initsiatsioon katkestuseta õpetusliini. Rituaal ise kestab kuni kaks päeva. Selleks kvalifitseerumise eeldus on saktipata ehk tänapäeva joogamaailmas arusaadavas keeles võib-olla siis "ärganud kundalini”, aga kristlase jaoks sobib ilmselt „püha vaimu langemine" vmt. Toimiv rituaal toob endaga kaasa teise saktipata.

Õhtuleht on juulikuust saadik proovnud Moses Maimoniga ühendust saada  Somananda tantrakooli kaudu, kuid siiani pole vastust saanud.