LISA KOMMENTAAR
30. september 2018, 11:41
Väga lihtne - suu viltu ja kõnehäire??? See vist ei olnud siis insult, kui leidsin oma abikaasa põrandalt kontaktivõimetuna lamamas? Ja PERHis vastav osakond suvepuhkusel. Nõmme haiglas oli raviarstiks gastroenteroloog. Vaat nii on lood kiire arstiabiga.
29. september 2018, 18:11
see jutt on linnainiestele.Maainimmene elab üksi ja kui kiirabi tuleb ja ütleb veel,et pole põhjust kaasa võtta,siis ongi kõik.Seda,kui palju sedasi sureb,pole ju üles loetud.Minu abikaasa kukkus kokku õhtul õues.Ise olin saja km kaugusel tööl.Kui ennast tuppa hoovas oli 4 tundi möödas,siis mõmises mulle heistada,räägitud enam ei saanud.Kuna olen meditsiini töötaja,sain kohe aru,millega tegemist.Helistasin linnast siis kiirabi koju.Elu küll päästeti ,aga on voodihaige sant.
28. september 2018, 19:12
esimene kiirabi brigaad tuli ja läks, et kõik on korras. Veidi aja pärast tulid järgmised ja jooksmist kui palju. Palju ei jäänud puudu, et elust lahkuda.
28. september 2018, 16:59
Jäi märkimata,et ka n.ö. õige tuline pea pani abikaasa tegutsema.
28. september 2018, 15:34
Alati on kõik soovitused head juhul kui saadakse õigel ajal abi. Aga kui elad üksi ja maal ka veel, siis siia ei tule tunni ajaga kiirabi ega suuda ka ise oma viltuse näo ja kõnehäiretega enam helistada. Artiklites võiks kirjutada lahti kõik esinevad variandid mida ette võtta. Mitte ainult linnainimestele mõeldud, kuhu arst ehk tuleb 10 minutiga.
28. september 2018, 15:53
siis nii ongi - kas siis tõesti ühtegi tuttavat pole, kelle nr. moblas kiirvalimises- ja kui ikka telefoni suudad kasvõi mõmiseda, saadakse aru, et vajad abi...?!
28. september 2018, 13:17
Elasin insuldi üle 1991.aasta suvel. Olin kodus,tegutsesin pisut hoovis kui tundsin nagu uimasuse tunnet nagu oleksin napsi võtnud. Nats hiljem nagu suurem ,,tunne,, ja nagu midagi oleks viltu.Abikaasa kutsus kiirabi,tehti veenisüsti ja soovitati järgmine päev polikliinikusse minna. Polikliinikus polnud ma võimeline õieti rääkima,abikaasa aitas. Paar päeva tehti kodus veel süste,selgus ka et ajalehe lugejat minust ei saa,ei osanud lugeda! Siis oli võimalus saada Mustamäe haiglasse kus ka abikaasa jutuga sai selgust.Tehti uuringuid. Ju siis olukord kõige hullem ei olnud,tablettidega sai ravi,olukord paranes ja hakkasin siis ka ristsõnu juba lahendama ja vist 4.nädalase raviga lubati koju ja anti mõista et ka võin autot juhtuida. Kuna mul vanasti ikka vererõhk oli madal siis vist tronb peas olnud. Siiani nagu OK. Sai tööd tehtud,ühiskondlikke tegemisi olnud ja nüüd penskarina puhkan. vahel harva juhtub nii,et mõne sõnaga panen n.ö. mööda aga midagi hullu ei ole! Korra aastas ka perearsti juures saab käidud. Haiglas anti mõista, et mul VEDAS!!
KOMMENTAARID (7)