KÄSI VALUTAB: millal võiks kahtlustada külmunud õla sündroomi?
Külmunud õla sündroomi tekkepõhjuseid kiropraktik Martin Heinmetsa sõnul siiani täpselt ei teata. "Osatakse kirjeldada vaid haiguse kulgu ja seda, mis toimub: õlaliigest ümbritsev liigesekapsel, mis annab õlale teatud määral stabiilsuse, hakkab mingil põhjusel järk-järgult jäigastuma," räägib ta portaalis Kodus.ee
Samal teemal
Külmunud õla sündroom ehk adhesiivne kapsuliit on haigus, mis piirab õlaliigese liikuvust ja põhjustab valu.
Külmunud õla sündroomil on kolm arenemisjärku, millest esimene on valufaas: kindlate käeliigutustega tekib valu, mis aja jooksul suureneb; haigel käel magamine muutub ebamugavaks. Kuna valu võib vihjata teistelegi õlamuredele, on külmunud õla sündroomi diagnoosimine selles järgus keeruline.
Teine faas on jäigastumine, mis toob esile külma õla sündroomi eripära, kergendades selle diagnoosimist. "Võib juhtuda, et pole võimalik pead pesta või naistel rinnahoidjat kinni panna, kuna kätt ei saa liigutada," kirjeldab Martin Heinmets. Ka haige külje peal magamine muutub ebamugavamaks.
Naised haigestuvad sagedamini
Kuigi pole täpselt selge, miks külmunud õla sündroom tekib, teatakse siiski selle riskitegureid:
- naistel on haigestumise tõenäosus suurem kui meestel
- kõige sagedamini ilmneb see vanuserühmas 40–60 eluaastat
- diabeet suurendab haigestumise tõenäosust kolm-neli korda
- kui inimene põeb kilpnäärmehaigust
- õlaliigese vigastused: õlale kukkumine või traumajärgne liikumatus
