Ka mul oli see hirmus katsumus ja murti Tartus üldnarkoosis lahti. Kuna liikuvus oli lõpuks vaid 10%, siis ma ei usu, et ainult võimlemisega oleksin end suures osas aidata saanud. Lisaks kuude viisi valuvaigistite söömine ja uimase pea tõttu mitmed kukkumised haigele õlale. Kirurgi aega oodates lasin teha 2 blokaadisüsti ja kirurgile pääsedes oli erakorraline op. Nüüd 2 aastat möödas ja peale taastusravi on elu jälle elatav.
arva, see lahtimurdmine on küll viimane võimalus 20. veebruar 2020 18:47
mul üks tuttav oli sellise diagnoosiga. Perearst määras tablettide kuuri, ei mõika, siis uued ja veel uued tabletid.
Keegi soovitas minna massaaži = raha eest mehhaaniline lähenemine (võimlemine). Läks. Ei mäleta täpselt, neid seansse ikka oli, aga liikuma ta oma õla sai.
Suur tänu tublile tohtrile kes õla korda tegi. Samas ise arvan, et kui oleks varem teadnud midagi külmunud õla sündroomist siis tõenäoliselt oleks kohe kummilinti venitama hakates õla lahtimurdmisest pääsenud.
tekkis ka külmunud õlg, ei saanud käega asju tõsta ega autot juhtida, Tartu kliinikumis üks vanem härrasmehest ortopeed murdis üldnarkoosi all lahti, mõnda aega oli parem aga siis hakkas jälle kinni jääma ning tehti uus lahti murdmine. Tohter arvas, et ju siis murdis liiga vähe eelmine kord. Seekord läks õnneks. Kindlasti peab tegema käele võimlemist kummilindi abil, kinnitades selle kuhugi kõrgemale, kasvõi ukse vahele. Linti igas suunas venitades kuni valu piirini paari kuu jooksul kadusid igasugused nähud ning praegu ei mäletagi õieti milline käsi külmunud oli.
minul vist oli. Parema käega ei saanud enam kammidagi, vasaku käega tõstsin paremat kätt 20. veebruar 2020 10:58
Hakkasin lambist võimlema. Lamasin, vaatasin telekat ja üritasin kätt üle pea tõsta ja painutada. Alul kõverdatud kätt, hiljem sirget kätt.
Valus oli, käsi läks nõrgaks, siis lasin käel puhata ja ikka ja jälle.
Gramm haaval suutsin järjest rohkem.
Vast läks kuu või nii, aga korda ma ta sain.
KOMMENTAARID (8)