PEREARST ANNAB NÕU: need rahvalikud ravivõtted nohu ja kõrvavalu vastu võivad olla ohtlikud (23)

Õhtuleht kogus soovitusi, mida portaalides lahkelt jagatakse. Ravivõtteid hinnates lähtus Triinu- Mari Ots põhimõttest, et mis on ohutu, seda võib ju proovida – iseasi, kas sellest ka mingit kasu on. Miks siiski usutakse üsna kummalistesse ravivõtetesse? „Organismil on suur iseparanemisvõime ja väga paljud seisundid lahenevad ka iseenesest, ravist sõltumata, mistõttu võib jääda mulje, et aitas üks või teine vahend,“ selgitab perearst. 

• Kui valutunne on kõrvas, panen lusikal soojaks aetud kampriõli vatitupsule ning topin kõrva, nii et õli valgub kõrva. Ja siis midagi sooja villast peale.

Kõrva ei tohi reeglina midagi panna, kindlasti mitte vatitupsu! Vatitupsu osake või sealt eralduvad kiud võivad jääda kõrva ja seal võõrkehana hoopis põletikku tekitada. Alati on võimalus, et haigus on iseparanev ja kõrvavalu oleks möödunud ka iseenesest. Seega on võimatu väita, et toimis just kampriõline vatitups kõrvas.

Soojendamine ei ole kõrvavalu puhul sugugi alati ohutu. Mädase keskkõrvapõletikuga võib soojendamine hoopis soodustada põletiku ägenemist.

• Ennevanasti sai tärpentini vatitupsu peale ja padja peale pandud. Tõmbas lõõrid lahti. 

Eeterlikud õlid võivad tõesti ninahingamist kergendada, kuid suurtes kogustes tärpentini sisse hingata ei ole ka mõtet. Kõrva soojendamine on alati pisut ohtlik. Alati on neid, kellel on soojendamine valu ära võtnud, kuid on ka neid, kellel see põhjustab tüsistusi, seetõttu seda tõenduspõhise soovitusena võtta siiski ei saa.

• Natuke tiigrisalvi vatile ja ööseks kõrva!

Ka tiigrisalv võib kuulmekäiku ärritada ja valu hoopis ägestada. Kõrvavalu vastu aitavad arsti määratud põletiku- ja valuvastased ravimid.

•  Kui eelmisel talvel olin gripis, panin ninna ja närisin küüslauguküünt. Sõbranna ütles, et pane kõrva ka. Algul võtsin seda naljana, aga proovisin: võttis nina lahti ja ravis tõesti! 

Küüslaugu söömine on tervitatav, selles sisalduvad eeterlikud õlid võivad kinnise nina lahti teha. Kindlasti aga ei tohi küüslauku panna ninna ega kõrva! 

• Hea on nelja soolaga rohke vee joomine, et keha oleks aluseline ja nohu saaks kiirelt kaduda.

Rohke vedeliku tarbimine on haiguste ajal alati vajalik, eriti palavikuhaigustega, kui organism kaotab higistades palju vedelikku. Piisav vedelikutasakaal on oluline ka viirustega võitlemisel, et toetada neerude tööd. Kõige parem janujook haiguse ajal on ikka vesi. Kui keegi eelistab mineraalvett, sobib ka see. Maitse pärast võib lisada sidrunit või kurki. Maitse mõttes eelistab mõni soodavett, mis on samuti vastuvõetav. Soola ma küll veele lisada ei soovita, sest liigne sool ei ole organismile kuidagi kasulik ja võib koormata neerusid. 

• Pole mõtet sadat asja proovida. Sipelgapuukoore kapslid aitavad väga kiiresti.

Võimalik, et ravimtaimena on sel teatud asjade suhtes mingi toime, kuid suure hulga sarnaste vahendite toime on kliinilistes uuringutes võrreldav platseeboga.

• Soojad soolakotid otsmikule ja põskkoopale. Veel soovitan sooja ingveri-kokakoolajooki.

Soojendamine on tõsise põletiku puhul pigem vastunäidustatud. Ingver on tervitatav, rohke vitamiinide- ja mineraalainetesisalduse tõttu võiks ingver kuuluda toidusedelisse – miks mitte ka haiguste ajal. Mitu uuringut on tõestanud, et rohke vitamiinide võtmine haigusteperioodil ei suuda siiski viirushaigustesse haigestumist ära hoida ega ka põdemist oluliselt lühendada. Kuid ingveri eeterlikud õlid võivad kinnise nina ja köha puhul enesetunnet parandada. 

• 1 cm sibularõngad lasta pannil kuumaks, siis panna marlisse ja kõrva peale. 

Siin on suur põletuseoht ja jällegi  – soojendamine võib põletikku ägestada. Sibul võib eeterlike õlide rohkuse tõttu panna küll nina jooksma, kuid haiguse kulgu see siiski oluliselt ei mõjuta.

• Mina olen kõigile lastele ninna lasknud seesamiõli. Kunagi ammu üks Hiina tohter soovitas.

Ka paljud apteekides müüdavad ninatilgad on tehtud seesamiõli baasil, nohu puhul on kasutusel õli baasil ninatilgad.

• Meie mamma õpetas, et küüslaugu küüntekobara keskel olev vars tuleb välja võtta ja tuli otsa panna. Lapsel aitas, mul mitte. Teine variant on nina seest pesuseebiga pesta, kui tunned, et nohu hakkab tulema. 

Kas see põlev asi tuleks inimese külge panna või lihtsalt ruumis lasta põleda? Inimese külge kindlasti panna ei tohi, kuid toas võib see teoreetiliselt levitada eeterlikke aure, mis mõnel juhul võivad ninahingamist kergendada. Pesuseebiga nina pesemine tundub pigem limaskesta ärritavat ja seda ma ei soovita. 

• Vitamiini asemel soe sidruniga meetee ja palju liikumist. Hüppamist ja trallimist. Naeru ja rõõmu. Kui lapsele pidevalt kinnitada, et ta on haige, siis ta hakkabki seda uskuma. Kui palavikku pole, siis ka jalutama. Ja toortoitu. Sealt tuleb abi.

Siin on küll kõik päris õiged ja head soovitused! Haiguste ajal on ikka rohkelt sidruni ja meega teed joodud! Päris haigena suurt hüppamist ja trenni ei soovita. Kui trallimiseks on jaksu, siis seda võib küll teha. Oluline on usaldada enesetunnet: kui on väsimus, siis tuleks magada. Naer ja rõõm annavad kindlasti haigusele pigem positiivse kulu. Ka õues käimine ja toortoit – loomulikult koos mitmekülgse muu toiduga – toetavad enamasti tervist.

Lapsed põevad viirushaigusi isegi 10–15 korda aastas

Triinu-Mari Ots mõistab, et lapse haigust on vanematel raske taluda, kuid paraku põevad lasteaia- ja ka algklassilapsed viirushaigusi väga sageli. „Lasteaiaealisel on isegi 10–15 haigestumist aastas tavapärane ega pruugi tähendada, et tal on tõsine krooniline haigus või immuunsüsteemi nõrgenemine. Pigem on põhjus selles, et lapse immuunsüsteem alles kujuneb välja,“ selgitab perearst. Ülemiste hingamisteede viirushaiguste puhul spetsiifilist ravi pole, vaid tuleb sümptomeid leevendada.

•  Ninakaebuste puhul võib beebidel ninast sekreeti eemaldada, nii neile kui ka suurematele lastele sobivad soolalahuse spreid või tilgad ning jahe inhalatsioon. Kuuma auru tänapäeval suure põletusohu tõttu ei tehta. Suurematel lastel võib lühikest aega kasutada tursealandajaid.
• Ka soe jook, näiteks tee meega on üle aastastele lastele igati asjakohane.
• Niisutavad ja valu leevendavad imemistabletid ei toimi küll kuidagi viirusele, kuid aitavad kurku niisutada ja leevendavad ärritust.
• Kõrvavalu korral tuleb võtta ibuprofeeni või paratsetamooli. Sellise raviga sageli kõrvavalu ja mittemädane keskkõrvapõletik taanduvadki. Kui valu püsib üle kolme päeva, lisandub palavik ja lapsel on üldine halb enesetunne, peab teda perearstikeskuses näitama.
• Uuringud on näidanud, et tsink, punane päevakübar ega suures annuses C-vitamiini võtmine ei kiirenda haigusest paranemist. 
• Üks väheseid asju, mida soovitab ka tõenduspõhine meditsiin, on jaheda aru hingamine auruaparaadi ehk nebulisaatoriga. Kõige parem on külm aur soolalahusega, kuhu saab vajadusel lisada ravimeid. 
• Peamine, mida lapsevanem saab teha, on vaktsineerida ennast, oma lapsi ja lähedasi gripi vastu. Gripil on oluliselt tõsisemad tagajärjed kui sagedasti kimbutavatel muude viiruste põhjustatud köhal-nohul.