Korra aastas tuleks kontrollida nii nägemist kui silmarõhku.Foto: Vida Press
Hea nõu
16. oktoober 2018, 12:40

NÄGEMINE ON HÄGUNE? Kõrgenenud silmarõhk võib viia salakavala haiguseni (2)

Silmarõhust ei räägita palju, kuid seda peaks kontrollima vähemalt korra aastas, sest silmarõhu tõus võib viia märkamatult glaukoomi tekkeni. 

,,Silmarõhku seostatakse tihti vererõhuga. Arvatakse, et kui vererõhuga on korras, siis on ka silmarõhuga, kuid tegelikkuses see nii pole,” nentis Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari. Silmarõhk on silma sees olev rõhk, millel ei ole ühendust vererõhuga. ,,Kuna inimene ise ei tunne silmarõhu muutusi, on oluline käia seda kontrollimas, et vältida rõhu tõusu, mis võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi nagu nägemisvõime kaotamine,” selgitas Väljari.

Kõrge silmarõhk võib viia glaukoomi tekkeni

Silmarõhu tõus võib märkamatult viia salakavala silmahaiguse tekkeni, mille ravimata jätmisel võib jääda pimedaks.  See haigus on glaukoom, mille üks esimesi tunnuseid on silmasisese rõhu tõus, mis hakkab kahjustama nägemisnärvi kiudusid. Rõhk suureneb silmasisese vedelikuringluse häire tõttu – vedeliku produktsioon, liikumine ja äravool on häiritud. Inimese nägemine halveneb, kuna rõhk avaldab survet silma erinevatele osadele.

“Glaukoomi kõige tavapärasemad vormid on avatud nurga ja suletud nurga glaukoom. Avatud nurga glaukoomi esmased sümptomid on nägemisväljade ahenemine, mis tähendab seda, et nähtav pilt on normaalsest kitsam. Avatud glaukoomi puhul hakkab nägemine järk-järgult kaduma või hägustuma,” selgitas Väljari. Protsessiga ei kaasne valu ja inimene üldjuhul ei tunne, et ta silmarõhk muutub halvemuse poole.

Suletud nurga glaukoomi puhul võib nägemine äkki halveneda, silmas ja näos on valu, sagedamini kahjustatud silma poolel. “Sellise seisundi puhul peab kiiresti pöörduma silmaarsti poole, muidu on nägemise kadumine jäädav,” toonitas Väljari.

Õigel ajal avastatud glaukoom allub ravile kõige paremini

Prima tulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi. Selleks kasutatakse peamiselt silmatilku, mis avardavad vedeliku äravoolukanaleid, kiirendavad vedeliku eemaldumist silmast ning seega vähendavad silma siserõhku. Lisaks kasutatakse ka tableti- ja kirurgilist ravi.

 Et ennetada glaukoomi teket, soovitab Valjar vähemalt korra aastas mõõta ka silmarõhku. “Silmarõhu mõõtmine võtab vaid minuti ning on valutu,” selgitas optometrist. Rõhku mõõdetakse tonomeetriga – aparaat paiskab silmale õhku ja mõõdab muutusi õhuvoolus. Silmarõhku mõõdetakse pea igas optikapoes. 

Kiputakse arvama, et silmarõhu tõus on eakamate inimeste haigus, kuid tegelikult võiks sellele juba nooremas eas tähelepanu pöörata. ,,Prilli- ja läätsekandjad võivad arvata, et neil on suurem oht silmarõhu tõusuks, kuid sellist teooriat arstid kinnitanud pole,” sõnas Väljari.