Hea nõu

KÕRGE PALAVIK JA KÖHA? Arst selgitab, millal võiks kahtlustada grippi 

Sirje Maasikamäe, 30. detsember 2018, 11:15
Lapsed võivad kergeid ülemiste hingamisteeed haigusi põdeda isegi 12 korda aastas ja see ei pruugi tähendada probleeme immuunsusega. Foto: Vida Press
Kas viirushaiguste põdemine on paratamatus, millega tuleb leppida? Mida peaks teadma külmetushaigustest ja gripist, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolliarst Aleksei Nelovkov. 

1. Kas sügis-talvised viirus- ja külmetushaigused on üks ja seesama?

Samal teemal

Nn külmetushaiguste õige termin on ülemiste hingamisteede äge respiratoorne viirusinfektsioon. Ajalooliselt seostatakse seda esimeste külmadega või külma saamisega, organismi jahtumisega.

Jahtumise tegelik roll haiguse mehhanismis ei ole veel lõplikult tõestatud. Haiguse tegelik põhjus on erinevad hingamisteede ehk respiratoorsed viirused, mida on teada üle saja.

Kõige rohkem on tuntud adenoviirused, RS-viirused, paragripi- , gripiviirused, rinoviirused, aga ka bocca-viirus, metapneumoviirus ja teised.Teadaoleva teooria järgi mõjub jahtumine negatiivselt limaskestade kohalikele  kaitsemehhanismidele ja soodustab viiruste tungimist limaskesta rakkudesse.  Sellele järgneb viiruse paljunemine ja organismi põletikuline  vastusreaktsioon võõrale sissetungijale – tekib haigus.

2. Miks sügisel ja talvel haigestutakse kergemini, miks jahe ja tuuline ilm soodustab haigeks jäämist?

Haigestumise esimene tõus on seotud ilmamuutusega. Inimesed kipuvad esialgu ilma jahenemist ignoreerima. Selle tõttu organismi jahtub, mis võibki soodustada nakatumist. Edasi kanduvad viirused üle haigetelt inimestelt tervetele õhu (piiskadena) või käte kaudu. Seda soodustab inimeste kontsentreerumine kinnistes ruumides ja linnades.  Maal elavad inimesed haigestuvad vähem, sest seal ei ole tingimusi viiruste levikuks. 

3. Kas on tõsi, et soojal ja niiskel talvel on viiruseid rohkem, kuid külm ilm hävitab pisikuid ja takistab  viiruste levikut?

Niiskel ja jahedal temperatuuril säilivad viirused paremini ja on nakatamisvõimelised mitme päeva vältel. Uuringud  on näidanud, et +5°C juures levib gripiviirus kõige paremini. Kõrge temperatuuriga (üle 30°C) ja miinuskraadidega  hukkuvad viirused  kiiresti. 

4. Kuidas grippi ära tunda?

5. Gripi vastu saab vaktsineerida, aga kas viirushaiguste ennetamiseks saab veel midagi ära teha?

Vaktsineerimine jääb kõige efektiivsemaks meetodiks gripi vastu kaitsmisel. Kahjuks ei ole tõhusaid vaktsiine teiste viiruste puhul, kuid tööd selle suunas jätkatakse. 

6. Kas nohu on kuidagi võimalik vältida?

Kui inimene elab rahvarohkes keskkonnas, siis on väga raske täielikult vältida respiratoorsetesse viirustesse nakatumist. Mingil määral aitab spordiga tegelemine, karastamine ehk organismi üldise vastupanuvõime tõstmine, värskes õhus viibimine, ruumide regulaarne tuulutamine, toaõhu niiskuse optimeerimine - uuringud näitavad, et niiskes õhus levivad viirused halvemini.

Teatud roll on ka C- ja D-viitamiini võtmisel ning tervislik toitumine soodustab immuunsüsteemi normaalset tööd. Kui inimene siiski haigestub, on ravi  sümptomaatiline, viirusevastast ravi ei kasutata. Mis rohtu võtta, soovitavad apteekrid või perearstid.

7. Kas laste talvine viirushaiguste põdemine on paratamatu?

Statistika järgi võivad väiksed lapsed kergeid respiratoorseid viirusinfektsioone põdeda kuni 12 korda aastas. See ei tähenda veel olulisi probleeme tervise või immuunsüsteemiga. Raskem haiguse kulg võib olla juhul, kui lapse organism puutub konkreetse viirusega esimest korda kokku ja tal ei ole veel kujunenud sellevastast immuunsust. Korduval sama viirusega põdemisel on haiguse kulg kergem.

Respiratoorsete viiruste korral on ravi sümptomaatiline, mis tähendab, et ravitakse vastavaid sümptomeid. Kui tekib nohu, siis kasutatakse kas suu kaudu võetavaid või kohalikke ninasiseseid vahendeid  - nende roll on ahendada limaskesta veresooni ja vähendada turset. Palaviku ja pea-lihas-kurguvalu vastu aitavad paratsetamool või ibuprofeen.

Vajadusel lisatakse raviskeemi rögalahtisteid ja kurguärritust leevendavaid lahuseid, spreisid jne. Nõu võib küsida ka apteekrilt.

Laste ja täiskasvanute ravi põhimõtteliselt ei erine.  Lapsed vajavad ainult rohkem tähelepanu ja jälgimist. Lastele peab piisavalt juua andma, sest palavikuga kaotavad nad palju vedelikku ja see tuleb taastada. 

9. Millal tuleks pöörduda perearsti poole?

Kui sümptomid ei leevendu neljandaks haigusepäevaks või hoopis süvenevad, siis on alust pöörduda arsti poole. Eriti oluline on see laste puhul, kellel haigused võivad kulgeda atüüpiliselt.