Kas randmevalu saab leevendada kirurgi abita?

Kas töötad kätega? Võib-olla sa juba tead, kui raskeks võib elu muutuda, kui randmed mängust välja jäävad. Isegi leiva lõikamine teeb valu ja pigistuse jõud on kadunud. Valu kiirgub õlgadest sõrmeotsteni. Kohvitass ähvardab põrandale kukkuda, ööd kuluvad tundetuks muutunud kätele elu sisse raputades ning kätekõverdustest või raskuste tõstmisest ei maksa isegi unistada. Valuvaigisteid kulub kõvasti, aga millestki ei paista abi olevat.

Mida randmega üleüldse ette võtta saab, kui see kord juba valutama hakkab? Randmeringid näivad olukorda veel hullemaks tegevat, külmravi aitab parimal juhul vaid ajutiselt ja kahe eriti liikumisvõimelise randmeliigese tõttu ajab ainuüksi mõte randme venitamisest hirmu peale.

Koormuskahjustused tekivad siis, kui samu lihaseid kasutatakse liiga palju mingis korduvas ja monotoonses liigutuses, ilma et neid vahepeal tugevdataks või venitataks. Randme valuseisundid on enamasti seotud liigse koormusega ja need ei vali oma ohvrit sugugi mitte palganumbri järgi. Ränk füüsiline töö ja suurte raskuste kandmine lisavad muidugi valuriski, aga teisalt on ülajäsemete ja randmete koormushaigused viimastel aastatel levinud kõikjal, kus inimesed veedavad palju aega arvutite ees. Näiteks randmekanalisündroomi lisandub viimasel ajal hinnanguliselt 10% aastas kõigis arenenud tehnoloogiaga riikides. Kõiges ei saa süüdistada ka ülemust: ehkki vaba aega on tulnud juurde, veedame üha suurema osa sellestki arvutis.

Randmeid on lihtne unustada. Keerame ukselinke ja -nuppe, vääname konservipurkide kaasi, teeme kätekõverdusi – ning peame seda kõike iseenesestmõistetavaks, kuni ühel päeval randmed valulikuks muutuvad.

Üks vaevus, mitu põhjust

Kõige tuntum randmete koormuskahjustus on kõõlusetupepõletik, mis tekib siis, kui kõõlusetupp või seda ümbritsev sidekude tursub, kasvab liialt või jäigastub.

De Quervaini sündroom on pika pöidlaeemaldaja ja lühikese pöidlasirutaja vaheline kõõlusetupepõletik.

Epikondüliit ehk tennisisti küünarnukk annab tunda käsivarres, randmes ja käelabas.

Karpaalkanali- ehk randmekanalisündroom on randmes asetseva närvi pingeseisund, mille korral randmekanali seinad on ärritunud ja tursuvad, mis omakorda avaldab survet kanali sees kulgevale närvile. Sõrmed muutuvad tundetuks ja neis tekib torkiv tunne; mõnikord väheneb sõrmede pigistusjõud ja näpuosavust nõudvate ülesannete lahendamine võib osutuda keerukaks – näiteks niidi nõelasilma pistmine võib tunduda lausa võimatuna. Terav valu kiirgub tihti käsivarreni välja. Kui näib, et käsi kipub ära surema, võib tegemist olla pitsumisega.
 

Milliseid harjutusi randmevalu leevendamiseks teha, loe täpsemalt portaalist Kodus.