Mida teha, et laps ei hakkaks jooma? 9 levinud müüti, mida paljud vanemad ikka veel usuvad (43)

Lapsevanemate võimalused on suuremad kui nad ise arvavad, ütleb Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist. Ta lükkab ümber levinuimad uskumused, mis takistavad vanematel selgeid piiranguid seada.

1. Kui ma ise tarvitan alkoholi, oleks silmakirjalik seda lapsele keelata

Alkohol on lapsele ehk arenevale organismile oluliselt kahjulikum kui täiskasvanule. Eriti kahjustab alkoholi varajane tarvitamine aju arengut. Alkohol mõjutab just seda aju osa, mis aitab säilitada kontrolli oma käitumise ja emotsioonide üle, sihipäraselt tegutseda ja eesmärke seada.

Alustades alkoholitarvitamist varem kui 14-aastasena, on tõenäosus alkoholist sõltuvusse sattuda ligi 50% suurem kui neil, kes alustavad täisealisena. Vanemate käitumine on lastele oluline eeskuju, kuid kui lastele selgitada, et täiskasvanutele ja lastele kehtivad erinevad reeglid, siis on nad valmis seda mõistma ja aktsepteerima.

Uuringud on näidanud, et piiride seadmine lastele toimib ka nendes peredes, kus vanemad tarvitavad alkoholi rohkem. Selgitamisel on abiks ka viitamine seadusele, mis keelab alaealisele alkoholitarvitamise. On palju muidki tegevusi, mis on täiskasvanutele lubatud ja lastele mitte, näiteks autojuhtimine, valimistel osalemine, abiellumine, eluasemelaenu võtmine, kinnisvara ostmine jm.

2. Alkoholitarvitamine on paratamatu

Eesti ühiskond on alkoholitarvitamist toetav – kui inimene ei joo,  peab seda sageli põhjendama, aga joomist mitte. Pere roll noorte alkoholtarvitamise ennetamisel tihti suurem, kui vanemad ise arvavad. Lapsed õpivad olulisi norme ja väärtusi kõigepealt perelt, seejärel koolist ning alles siis sõpradelt. Osade laste puhul muutub vanemaks saades olulisemaks see, mida arvavad sõbrad, kuid kui lastega on varakult loodud hea ja toetav suhe, siis on vanemate arvamus läbi aja tähtsal kohal.

Vanemad saavad laste alkoholitarvitamist vältida, kui seavad kodus selged reeglid, et enne täiskasvanuks saamist ei jooda, ja selgitavad lapsele, miks see on vajalik. Samuti on oluline olla lapsele toeks olukordades, kus talle avaldatakse otsest või kaudset survet joomiseks, ja aidata läbi mõelda, kuidas sellistes olukordades käituda.

3. Kui ma keelan oma lapsel juua, siis ta joob kindlasti salaja

Levinud on usk keelatud vilja sündroomi – et see, mis on keelatud, tundub eriti ahvatlev. Tihti on käepärast näited elust, kus rangest perest pärit laps kontrolli alt vabanenuna teeb kõike seda, mis varem on olnud keelatud.

Selles on küll oma tõetera, kuid võtmeküsimus on, kuidas piire seatakse. Kui seda tehakse autoritaarsel viisil, põhjendamata piiride vajalikkust ja eksimuste puhul karistades, on lapsel raske reegleid austada ja võib tekkida trots.

Kui aga piirid kehtestatakse lapsele selgitades, temaga arutades ja rasketes olukordades toetades, siis peavad ka kokkulepped paremini. Isegi kui ei õnnestu lapse alkoholitarvitamist täiesti vältida, on uuringud näidanud, et need lapsed, kellel on kodus seatud piirid, joovad vähem kui need, kellel vanemad lubavad alkoholi tarvitada.

4. Ma tean inimesi, kes ka jõid teismelistena ja nad saavad oma eluga hästi hakkama

Meil kõigil on alkoholiga seoses omad kogemused ja teame nii häid kui halbu lugusid. Alkohol ei mõju kõikidele inimestele samamoodi ja ei ole kindlat viisi ennustamaks, kellel võib tekkida probleeme. Alkoholiprobleemid on sageli varjatud ja võivad välja kujuneda pika aja jooksul, seega ei saa ka kindlalt teada, kas ja kuidas on alkohol ühe või teise inimese elu mõjutanud. Tänapäeva maailmas on noortele suuremad nõudmised kui 30 aastat tagasi, seetõttu on oluline, et alkohol noore inimese aju ja selle kaudu ka tema tulevikus hakkamasaamise võimalust ei kahjustaks.

5. Vahemere maades juuakse juba väga noorelt ja seal ei ole alkoholiga probleeme

Vahemere maade kultuuri omapära on tugev kogukond, üksteise käekäigust hoolimine ja sekkumine. Liigsele alkoholitarvitamisele või lausa purju joomisele vaadatakse viltu ning peol olles võib mitu inimest tulla sulle ütlema, et jooksid vahepeal vett või et peaksid koju minema, kuna oled liigselt joonud.

Purju jäämine ei ole omaette eesmärk ja sellesse suhtutakse taunivalt, mistõttu lapsed ei näe sellist olukorda tihti ning õpivad juba noorena, et see ei ole sobiv. Võti, mis aitab noorte purju joomist ära hoida, ei ole mitte alaealistele pereringis alkoholi pakkumises, vaid kultuuris tervikuna.

Eestis ja teistes Põhjamaades peetakse alkoholitarvitamist inimese isiklikuks asjaks ja joomist ei takistata, pigem valatakse juurde. Vahemere maadeski tarbitakse alkoholi üsna palju ja ka sealkandis on palju sellega seotud haigusi, millest küll leheveergudel ei räägita.

6. Ma annan parem lapsele kodus alkoholi proovida, kui et ta teeb seda koos sõpradega

Kodus alkoholi pakkudes loodavad vanemad, et kui see toimub nende silma all, saavad nad lastele õpetada mõõdukat alkoholitarvitamist. Vanemaid hirmutab teadmine, et kui laps tarvitab alkoholi koos sõpradega väljaspool kodu, võib ta ohtu sattuda ja temaga võib midagi halba juhtuda.

Vanemad ei taha olla liiga ranged ning liigselt laste ellu sekkuda ja seda kontrollida, ka alkoholitarvitamist peetakse sageli lapse isiklikuks otsuseks. Vanemad peavad oluliseks, et lapsed saaksid avastada elu ise, teha oma otsuseid ja nende eest vastutada.

Samas just alkoholi tarvitamine takistab lapsel areneda vastutustundlikuks täiskasvanuks, kes oskab oma impulsse kontrollida ja iseseisvaid otsuseid teha. Uuringud näitavad, et need lapsed, kellel kodus lubatakse alkoholi tarvitada, teevad seda rohkem ka kodust väljaspool.

7.Tähtsate sündmuste puhul võiks natuke alkoholi ka lapsele pakkuda

Pakkudes lapsele tähtpäevade puhul alkoholi, loome lapsel seose, nagu muudaks just alkohol selle tähtpäeva eriliseks. Muutes alkoholi eriliseks, tekitame lapses selle järele isu – samamoodi nagu laps tahaks panna selga ilusaid rõivaid või mängida eriliste mänguasjadega.

Lisaks veel alkoholi füüsiline mõju, mis aitab lõdvestuda ja lõõgastuda, ning lapsel tekibki seos, et alkohol on midagi väga erilist ja tähtsat, selle asemel et teha sündmus ise eriliseks. Parem on vältida ka alkoholi imiteerivaid jooke, nt lastešampust.

Et alkohol ei varjutaks sündmuse olemust, leia parem uudseid lahendusi, kuidas muuta tähtpäevad nii laste kui täiskasvanute jaoks eriliseks ilma alkoholita.

8. Ma ei usu, et meie lapse klassikaaslased joovad

Võib juhtuda, et sinu lapse sõbrad ei ole proovinud alkoholi, kuid Eestis tehtud uuringud näitavad, et keskmiselt 12–13 aasta vanuselt hakkavad noored alkoholiga katsetama. See tähendab, et meie laste ümber, nende klassis, tänaval, linnaosas, trennis on lapsi, kes juba alkoholi tarvitavad ja oma käitumisega ka sinu last mõjutavad. Seepärast ongi oluline kodus ja koolis nendest teemadest rääkida, suhelda nii õpetajate kui ka teiste lastevanematega ning endale kindlaks jäädes seada lapsele kindlad piirid.

9. Kui laps saab alkoholi proovida ja talle ei maitse, siis ta ei proovi rohkem

Andes lapsele maitsta mõnda ebameeldivat asja, loodame, et see talle ei meeldi ja siis ta ei taha rohkem. Alkoholil on aga see eripära, et hoolimata maitsest järgneb füüsiline reaktsioon lõõgastusena ja see võib vanusest hoolimata meeldiv olla.

Suure tõenäosusega proovib laps 12–13-aastasena koos sõpradega mõnda jooki, mis on rohkem tema maitse järgi, ning see, kas talle maitseb või mitte, sõltub ka tema sõprade hinnangust. Kui pakkuda lapsele ise alkoholi kas või natuke maitsmiseks, annab see talle vale signaali.

Kui vanema eesmärk on, et laps alkoholi ei tarvitaks ja kodus on kehtestatud kokkulepe, et enne täiskasvanuks saamist ei jooda, siis on lapsel raske aru saada, miks mõnikord siiski natuke võib. See kahandab ka kokkuleppe tõsiseltvõetavust lapse jaoks.

Alikas: Tarkvanem.ee