Isegi siis, kui probleemist saadakse hiljem teada, ütlevad kolleegid sageli, et nad ei osanud midagi tähele panna. Depressioonist võivad märku anda eelkõige muutused kolleegi käitumises: näiteks varem nii hea suhtleja hakkab eemale hoidma ega taha teistega aega veeta nii nagu varem.
Meeste ja naiste depressioon avalduvad erinevalt. Kui mehel on depressioon, siis ta võib muutuda näiteks agressiivseks või hakata liiga palju tööd tegema. Naistele on tüüpilisem näiteks kergesti nutmapuhkemine.
Kui kahtlustad kolleegil depressiooni, tuleb talle delikaatselt läheneda – uuri, kuidas tal läheb. Kui ta hakkab ise rääkima halvast enesetundest või väsimusest, siis võid uurida, kas ta on juba abi otsinud, ja soovitada, kust seda leida. Kui tundub, et tema töökoormus on liiga suur, tuleks see üle vaadata.
Need viis märki võivad viidata depressioonile.
Huvipuudus
Kui inimesel on depressioon, siis hakkavad teda vähem huvitama teiste inimeste tegemised. Ta ei jaksa kolleegidelt küsida, kuidas neil läheb. Ta ei taha ka oma asjadest rääkida.
Välised märgid
Kui kolleeg muutub kurvameelseks, võib tal olla depressioon. Sageli muutub ka tema söögiisu: see võib kasvada või väheneda. Inimene võtab juurde või hoopis muutub kõhnemaks.
Tema rüht võib muutuda halvaks, liikumine ja kõne aeglasemaks.
Keskendumisraskused
Tööl võib depressioon väljenduda keskendumisraskuste ja mäluhäiretena. Inimese mõte ei jookse enam nii kiiresti kui varem, ka loovus ja intuitsioon võivad olla häiritud. Kunagi nii rõõmus, hea mõttelennuga ja loov inimene võib muutuda tuimaks. Samas on inimesi, kes teevad ka depressiooniga hästi tööd.
Eraklikkus
Kui kolleeg hakkab eemale hoidma, ei taha enam koos teistega kohvil või lõunal käia, on põhjust muretseda.
Otsustamisraskused
Depressioonis inimesel võib olla raske teha isegi väikeseid otsuseid, näiteks kas minna kolleegidega lõunale või mitte.
Allikas: Ilta-Sanomat
5 KOMMENTAARI