Peenisevähk ohustab reeglin vanemaid mehi. Foto: PantherMedia/Scanpix
Keha
5. november 2018, 22:09

MOVEMBER: 6 asja, mida mees peaks teadma peenisevähist

Movembri peaeesmärk pole mitte naistes nina alla kasvatatud karvatuustiga judinaid tekitada, vaid juhtida tähelepanu meeste tervisele ja terviseprobleemidele. Eesnäärme- ja munandikasvaja ning depressiooni kõrval tasuks aga veidi teadlikum olla ka peenisevähi teemal – mis siis, et see haigus on kaunis haruldane. Men’s Health lasi uroloogil panna kirja kuus fakti pahaloomulise peenisekasvaja kohta.

1. See on väga haruldane

USAs moodustab peenisekasvajate hulk alla ühe protsendi kõigist avastatud vähkkasvajate juhtudest. Ülemaailmselt võib peenisevähk – sõltuvalt ka näiteks saadaoleva meditsiini kvaliteedist – moodustada ka 10-20% kõigist leitud vähkkasvajatest.

Teadaolevalt haigestub peenisevähki üks mees sajast tuhandest – USAs ja Euroopas üsna võrdselt. Eestis diagnoositakse aastas kümmekond peenisevähi juhtumit – ÕL Mehele märkus.

2. Riskifaktoriks on papiloomviirus ja (väidetavalt – toim) eesnahk

MH uroloogi teatel ümberlõigatud meestel peenisevähki sisuliselt ei esine ja eesnahaga meestel on haigestumise risk kaks korda suurem. Osalt võib põhjuseks olla fimoos ehk olukord, kus eesnahk piisavalt ei liigu.

Novaator on kirjutanud, et väited ümberlõikuse kasulikkuse kohta on küsitavad ja lääneriikide andmetel pole eesnaha eemaldamine peenisevähi ennetamisel tõhus meetod. Ümberlõikamise propageerijad on viidanud haigusetekitajana eesnaha alla kogunevale smegmale ja selle keerukamale eemaldamisele. Vastased aga märgivad, et ümberlõikus on ise ohtlik protseduur. Olgu, kuidas on, aga igatahes peaks iga mees korralikult tegelema oma riista hügieeniga – ÕL Mehele.

Aga oluline riskifaktor on inimese papilloomviirus (HPV). See võib tekitada peenisele tüükaid ja nendest omakorda areneda kartsinoom ehk pahaloomuline kasvaja. 30-50% peenisevähkidest on saanud alguse HPV-st.

3. Enamasti diagnoositakse peenisevähk vanematel meestel

Kõige suurem peenisevähi riskigrupp on 60-aastased ja vanemad mehed.

4. Levinuim sümptom on muudatused nahal

Peenisevähk võib välja lüüa tüügastena, aga ka punaste laikudena peenisepeal. Need ei pruugi üldse olla tundlikud ega valulikud. Harvem aga võib vähk endast märku anda lööbena või põletikuliste nahakahjustustena ja tunduda esmapilgul näiteks herpese moodi. Nahakahjustused on valulikud ja võivad tekitada ka palavikku. Kui haigus areneb, siis võib see blokeerida kuseteid ja metastaasidena levida lümfisõlmedesse.

5. Raviks võib olla osaline või täielik eemaldamine

Kui haigusele saadakse jaole varakult, siis võib mees pääseda keemiaraviga. Hiljem on abinõuks peenise osaline eemaldamine või täielik penektoomia. Osalist eemaldamist rakendatakse võimalusel eeskätt seepärast, et patsient saaks ka edaspidi püstiasendis urineerida.