Kus peaks õppima käitumishäiretega laps? Kuhu ta suunata?

„Neid lapsi on,” räägib värskes Õpetajate Lehes Erle Kuusik, Konstatin Pätsi vabaõhukooli direktor. Selles koolis õpivad tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed.

„Kui lapsel on väga keerukas erivajadus, ei tule ta suures koolis, kus on palju rahvast, toime. Mõnikord on suhted kaaslastega muutunud nii halvaks, et polegi teist võimalust, kui ta sellest keskkonnast eraldada ja tegelda mõlema poolega. Või on tekkinud kooli suhtes nii suur vastumeelsus ja tõrge, et laps juba pikemat aega keeldub kooli minemast. Siis tulebki leida talle teine kool.”

Erle Kuusik rõhutab, et kõiki neid juhtumeid peab vaatama eraldi, üldistada ei saa. „Kaht identset juhtumit nagu ka üht kindlalt lahendust erivajadusega lastele ei ole, ühele sobib üks, teisele teine variant. Laps, kellel on olnud lasteaias probleeme, või tulla koolis suurepäraselt toime, sest talle sobib struktureeritus ja kindel kord. Teine, kellel lasteaias kõik laabus, ei saa koolis hakkama. Isegi kui diagnoos on sama, mängib individuaalne eripära suurt rolli. Seetõttu olen veendunud, et erikoolid peavad jääma – alati on lapsi, kellel on erituge vaja."

Valmis retsepte ei ole

Eestis on praegu 17 riiklikku kooli erivajadustega lastele. Erle Kuusiku arvates peaks psüühikahäiretega lastele olema rohkem koole.

„Võtmekoht on just see, et need peaksid olema väiksed koolid. Kui spetsiifilise psüühikahäirega lapsi on liiga palju koos, läheb ükskõik kui heal koolil keeruliseks neid aidata, sest probleemid hakkavad võimenduma. Kindlasti peaks neid koole olema Eesti eri paikades. Siis mindaks ka erikoolist kodukoha kooli tagasi sagedamini, praegu juhtub seda harva. Igal aastal on olnud mõni selline laps, aga neid võiks olla palju rohkem. Ideaalis võiks laps tulla erikooli ainult kriitiliseks perioodiks, kõige rohkem mõneks aastaks, ja kui asi hakkab korda saama, minna oma kooli tagasi.”

Konstantin Pätsi vabaõhukool on ka kompetentsikeskus, kust teised koolid saavad soovi korral nõu ja abi erivajadusega laste õpetamisel. "Enamasti pöördutakse meie poole mõne konkreetse juhtumi pärast, millele oma jõududega lahendust ei leita," räägib Erle Kuusik.

"Mõne kooliga on meil olnud väga pikaajaline koostöö, kõige kauem olen sama lapse pärast kohal käinud neli aastat. Valmis retsepte pole, koos mõtleme ja arutame ning kui näeme, et lahendus ei tööta, otsime uut. Lapse erivajadus ju muutub aja jooksul, eriti psüühikahäire puhul võivad erineda mitte ainult nädalad, vaid ka päevad. Lahendusi peab olema varuks mitu."

Erle Kuusik märgib, et soov meist erinevatele lastele piiranguid seada ja teatud lapsi ühiskonnast eraldada järjest väheneb. Koolid on üha rohkem valmis leidma paindlikke lahendusi ja korraldama tööd eri viisil. 

Refereeritud artikli täistekst Õpetajate Lehes.