Suitsetamisest loobumisel viivad sihile püsivus ja tahe (1)

Apteekides on müügil nikotiini sisaldavad asendusravitooted, mida kasutades on võimalik senisest leebemalt suitsetamisest loobuda. Tavaliselt on suitsetamisest loobumine 2–3 kuud kestev protsess, mille vältel tuleks toodete tarvitamist järk-järgult vähendada. Benu apteegi värske terviseajakiri “Ilu ja Tervis” võtab võimalused luubi alla. 

Vali sobivaim lahendus

Benu Apteegi apteeker Kiira Kask kinnitab, et suitsetamisest loobuja saab apteegist valida mitmete toodete vahel: on närimiskumm, imemistablett, plaaster ja suukaudne pihusti. „Närimiskummi tarvitatakse enamasti 12 nädalat ning kasutatakse kuni 15 närimiskummi päevas ehk 1 näts tunni-paari tagant. Sama on ka imemistabletiga. Plaaster sisaldab rohkem toimeainet ja plaastrit kasutatakse kuni 6 nädalat, suukaudse pihusti abil saab suitsetamisest lahti 3–6 kuu jooksul. Loomulikult võib tooteid omavahel kombineerida,“ lisab Kask.Kõiki tooteid on erineva nikotiinisisaldusega, mis tähendab, et inimene saab valida endale sobivaima. Närimiskumme ja imemistablette on müügil 2- ja 4milligrammise nikotiinisisaldusega. Plaastrite eelisena on need diskreetsed, organism saab nikotiini ühtlaselt, mis kergendab dooside vähendamist.

Plaastreid on 3 erinevat tugevust ja 2 erinevat varianti – need jagunevad selle järgi, kas neid hoitakse nahal 16 või 24 tundi. 24tunnine plaaster on variant neile, kes teevad päeva esimese suitsu 30 minutit pärast ärkamist. 16tunnine plaaster aga neile, kes teevad päeva esimese suitsu 1–2 tundi pärast ärkamist. 16tunnine plaaster toimib ärkveloleku ajal, ei häiri uinumist ega und. 24tunnine plaaster toimib aga nii ärkveloleku kui ka uneaja vältel, võib kaasa tuua uinumisraskused ja värvikad unenäod, kuid hommikune suitsunälg on väiksem. Peamine aga, et plaastrit vahetataks alati õigeaegselt, nõnda saab vältida võõrutusnähtude tekkimist. Pihusti puhul tuleks seda kasutada vastavalt vajadusele, aga mitte rohkem kui 2 pihustust 30 minuti jooksul.

Kindlasti soovitame loobuda täielikult suitsetamisest ja kasutada suitsetamiseks loobumise ravimeid. Siinkohal ei ole alternatiiviks olukord, kus vähendatakse tarvitatavate sigarettide arvu ja kasutatakse samal ajal suitsetamisest loobumise preparaate. Nõnda võib tekkida nikotiini üledoos.

„Valikus olevad tooted sobivad kõigile, kuid kindlasti tuleks mõne kaasuva kroonilise haiguse ja lisaks manustatavate ravimite korral konsulteerida oma arstiga ja seejärel vajadusel ravimite annuseid korrigeerida. Riskirühma kuuluvad näiteks diabeetikud, vererõhuprobleemide või meeleoluhäiretega inimesed, kuid ka teised,“ lisab Kask.

Suitsetamisest loobumine – suur muutus meie kehale

Suitsetamisest loobumine toob meie organismile kaasa mitmed muutused ning tegelikult tunnetame neid juba peagi pärast viimase sigareti tegemist. 20 minutit pärast viimast suitsu normaliseeruvad nii vererõhk kui ka pulss. „Juba 8 tundi pärast viimast sigaretti väheneb infarktirisk ning 24 tunni möödudes on vingugaas meie kehast väljunud. Seejärel algab kopsudest röga väljaköhimine, mis kestab keskmiselt 1–2 aastat. Juba 48 tundi hiljem on meie maitse- ja lõhnameeled taas erksad, hingamine kergem ja energia tagasi 72 tunni möödudes. 3–9 kuu möödudes on kopsude töö varasemaga võrreldes juba 10% võrra parem. Ühe aasta möödudes on vähenenud infarktioht 50% ning 10–15 aasta möödudes on inimene sama terve, nagu poleks kunagi suitsetanud,“ selgitab apteeker.

Juba eelnevalt – suitsetamisest loobumist planeerides – tuleks mõelda, milline saab olema elu ilma sigarettideta. Kardetakse näiteks kaalutõusu. „Kes asendab suitsetamise söömisega – neil tõesti võib toimuda kaalutõus. Seetõttu tuleks kindlasti jälgida, et suitsetamisest loobumisega kaasneks aktiivne füüsiline liikumine ja toitumisharjumuste muutmine – jooge ohtralt vett, teed, mahla. Vältida tuleks liigset kohvijoomist, sest see soodustab vedeliku organismist väljumist. Kui vajate näksimist, eelistage tervislikke suupisteid,“ tõdeb apteeker.Samuti oleks tema sõnul juba varem kasulik muuta vanu harjumusi, vahetada kodus suitsupaki asukohta, osta terve ploki asemel vaid pakk korraga, vahetada suitsu tegemisel kätt – et kaoks ära sundasend. Samuti viibida võimalusel kohtades, kus on suitsetamine keelatud või raskendatud, et vähendada võimalusi suitsetamiseks.

Kõige raskem olevat loobujate jaoks just 3. päev pärast suitsetamisest loobumist, kus kimbutavad võõrutusnähud – unisus, ärrituvus, peavalu, kahtlemine, köha, seedehäired jne –, abi otsitakse kõige enam taas suitsudest.

Loobumisprotsessi jätkamisel on oluline sisemine motivatsioon ja teadmine, miks seda tehakse – tervise või lähedaste nimel – seega alguse saab kõik iseenda peast.

Otsus tehtud – kuidas edasi?

Kui inimene tuleb apteeki abi saama ning on teinud otsuse suitsetamisest loobuda, pannakse üheskoos paika tähtaeg – ütleme päev kahe nädala jooksul –, millal inimene on valmis alustama. Sel kuupäeval tullakse võimalusel uuesti apteeki või siis kontakteerutakse teisiti – näiteks telefonitsi veendumaks, et soov on jätkuv.

Nagu juba varem öeldud, on kõige raskem suitsetamisest loobumise 3. päev – siis võetakse apteegist ühendust, et olla moraalselt toeks. Vajadusel kutsutakse inimene apteeki, temaga suheldakse, mõõdetakse vererõhku ja küsitakse muude tervisenäitude kohta. „Kui juba kolmas päev on üle elatud, võib suitsetamisest loobuja end õnnitleda – edasi läheb kõik lihtsamaks, sest füüsilised vaevused hakkavad taanduma. Psüühilisel tasandil tuleb end aga veel pikka aega kontrollida ning nõrkushetki võib ette tulla ka hiljem,“ tõdeb Kask ja lisab, et jätkuvalt on peamine, et inimene on kindlameelne ning soovib ise suitsetamisest loobuda. Teda saab küll toetada, kuid tahe loobuda peab tulema ikka inimese enda seest.