Hea nõu

TERVISEAMET: tarvita antibiootikume targalt! 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 13. november 2018, 11:13
Kindlasti ei tohi kasutada varasemast allesjäänud antibiootikume. Foto: Pexels
 Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse mikroobide poolt põhjustatud infektsioonide raviks. Kui neid kasutatakse valesti või hooletult, võib haigestumist põhjustanud mikroob muutuda antibiootikumide suhtes tundetuks ehk  resistentseks.

Selle tagajärjel kujuneb välja olukord, kus infektsiooni põhjustanud mikroobi suhtes ravi enam ei ole.

Samal teemal

 18. novembrit tähistatakse maailmas kui antibiootikumiteadlikkuse päeva, mille eel ja järel tuletatakse inimestele meelde, et antibiootikumidesse ja nende kasutamisse tuleb suhtuda äärmise vastutustundlikkusega.

Mõjukas meditsiiniajakirjas Lancet ilmus hiljuti ülevaade antibiootikumresistentsete (AMR) bakterite põhjustatud tervisekahjust Euroopa regioonis. 2015. aastal haigestus Euroopas AMR bakterite põhjustatud infektsioonidesse üle 670 000 inimese, millest üle 63 protsendi olid seotud tervishoiuasutustega. Haigestunutest ligi 33 000 suri.

 „Kahjuks on 39 protsenti tervisekahjust põhjustatud karbapeneemidele või kolistiinile resistentsete (viimase rea antibiootikumid) bakterite poolt. Selliste bakterite tekitatud infektsioonide raviks ei ole enam antibiootikume,“ ütles terviseameti peaspetsialist ja Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonhaiguste arst dr Pille Märtin.

 Pille Märtini sõnul on viidatud uuringu valguses väga oluline igal arstil hoolikalt läbi mõelda iga antibiootikumi kasutamine. „Patsiendid peavad hoolikalt järgima arsti ettekirjutusi, kindlasti ei tohi kasutada varasemast järele jäänud antibiootikume,“ toonitas  dr Märtin.

 Riiklikult on korraldatud pidev järelevalve eelpool nimetatud mikroobide avastamiseks ja leviku ohjamiseks. Eesti asetub viidatud uuringu valguses ühte regiooni Põhja-Euroopaga, kus AMR bakteritega seotud tervisekahju on üks madalamaid võrreldes ülejäänud regiooniga. Meie ülesanne on seda positsiooni igati hoida.