LUGEJA TEAB, KUIDAS LAST KASVATADA: füüsiline karistus õpetab hüperaktivisti ja teisi terroriseerivat autisti otsekohe (60)

"Praegust ühiskonda ja nooremat populatsiooni vaadates jääb suu lihtsalt lahti. Noortel ei ole mingit kasvatust ega austust. Nad ütlevad vanematele, mida hing ihkab, ja teevad mida tahavad. Puudub austus ka õpetajate ja võõraste vastu. Nad ropendavad tänavatel, vandaalitsevad ja laamendavad riigi vara kallal, lõhkudes tänavavalgustust ja prügikaste. Nad joovad ja suitsetavad ning seda peetakse igati normaalseks," kirjutas ta Õpetajate Lehest refereeritud artiklis. 

G on kibestunud:  Lõpuks siis jõuti arusaamale?! Seda kasvatuseta arulagedate armeed me talume veel pikalt.

Erlend arvab, et kõiges on süüdi kampaania "Ära löö last" ja vanemate tegemata töö ehk lapsi pole füüsiliselt karistatud. 

Niisugused sündisid just neil aastail, mil ilmusid reklaamid "Ära löö last!" ja nende vanemad võtsid asja tõsiselt. Kiusamist, vargusi ja kriiskamist ei vabanda MITTE ÜKSKI häire, füüsiline karistus õpetab hüperaktivisti ja teisi terroriseerivat autisti otsekohe. Kui mõni selline on arengult 2aastase tasemel, siis, tahtmata koeri solvata, 2a laps ja koer ju mõistavad, miks neid karistatakse. Kuidas ei mõista lapsed, kel pole nii tõsist arengupeetust??? Kõik on vanemate tegemata töö: füüsiliselt karistamata jätmine.

Oraakel on Erlendiga nõus ja arvab, et "Ära löö last" kampaania taga olid hukatuslike ideedega populistid.

Taas üks kinnitus sellele, mis juhtub siis, kui ei kuulata mõistusega inimesi. Mõistusega inimesed selgitasid selle kampaania alates ju vägagi kujukalt, mis sellest välja tuleb, aga kus siis need targad tolerastid seda uskuda said, ikka ju ise kõige targemad. Kuidas ikka ja jälle siin riigis astutakse samasse ämbrisse ja kuulatakse populistide hukatuslikke ideid ja viiakse need ka ellu? Millal mõistust kuulama hakatakse?

100% artikliga nõus kiidab Toivo Niibergi mõtteid ja kinnitab, et vanemad ei tegele oma lastega. 

Need on minu mõtted olnud juba pikemat aega, mida Niiberg välja toob. See on fakt, et lastest absoluutselt välja ei tehta, istutakse ninapidi telefonides kõikvõimalikes kohtades ja situatsioonides. Mul on kolm last ja olen väga palju nii koolis kui ka lasteaias puutunud kokku erinevate vanematega. Domineeriv suhtumine lapsesse on tüdimus - tee nüüd ruttu, hakkame minema, pane riidesse jne. Ise ollakse telefonis ja lapsele nähvatakse midagi. Koolis õigustatakse lapse käitumist eakohasusega, aga viisakusreegleid ei õpetada ega ole õpetatudki.

111 muretseb, et pubekakarju ei saa enam kuidagi korrale kutsuda. Nii kui teed kõvemat häält, tahetakse kohe kuskile kaebus esitada.

Siin pole millegi üle imestada, kui lapsi ei tohi enam korrale kutsuda, rääkimata siis karistamisest. Kõik peab olema lubatud ja kui veidi kõvemat ja kurjemat häält teed, siis juba vahitakse imelikult ja tahetakse kuskile kaebust minna esitama. Ka kooliõpetajad on tänapäeval tühi koht ja kõik õigused jäävad lapsele. Õpetaja ei tohi midagi teha. 20 aastat tagasi oli lastel veel mingisugune austus vanemate inimeste vastu, aga nüüd... Pubekakarjad hakkavad rohkem kiljuma ja itsitama ning sõimama kui neid kuskil korrale lähed kutsuma.

Vana ema muretseb, et mitte midagi ei saa teha. Teisi terroriseerivat last ei saa koolist välja visata.

On näha ammu, selge see, aga mitte midagi teha ei saa! Meie haridusseadused on sellised, et...pahatahtlikku, pidevalt halvasti käituvad, õpetajaid ja kaasõpilasi terroriseerivat algklassiõpilast ei v õ i koolist välja visata! Vaat sedasi. Õige ja õiglane oleks anda ta oma vanemate vastutusele ja las palkavad koju eraõpetaja ning maksavad oma taskust suuri summasid, et saada see kohustuslik haridus. Milles kogu ülejäänud klass on süüdi, et nad peavad taluma sellist janti? Tavakooliõpetajad ei pea ja pole kohustatud tegelema kasvatamatute lastega, nende pideva korralekutsumise ja noomimisega...

Hmm aga kiidab vabakasvatust.

Vabakasvatatuna olen suht edukas seni olnud, täna 36 aastasena tänulik, mind suunati ja öeldi varakult seda, et sa õpid iseendale, teed iseendale, elad iseendale. Kriitikutel oleks teemat kui palju, aga kodus pandi sõna maksma nii, et ei pidanud midagi ütlema :) Ei rusikat vehkima ega miskit. Õppisin respekteerima varakult. 13 aastast alates oli vaba voli teha mis tahes ja olla kus tahes, kaua tahes. 90ndatel isa öeldes õpetajale, et meil on vabakasvatus, vaatas ta kohkunult :) 18neselt ma olin juba iseseisev, tänaseks pool maailma läbi käinud ja raha on ka piisavalt ja kõike pidin ise tegema

Siiruviiruline  arvab, et last peab karistama, aga see ei pea olema rihma andmine.

Karistada tuleb last esimese pahateo järel, olgu laps 4 või 6 aastane! Ja selle all ei pea ma silmas rihma või füüsilist karistamist, vaid millestki ilma jätmist, nt ei saa täna sõbraga mängima või ei saa magustoitu jne. Midagi, mis lapsele oluline ja mida ei saa, s e l l e teo tagajärjel- et laps mõtleks järele ja saaks aru, et pahateo eest peab vastutama! Kui aga 7-8 aasta vanuseni on lubatud kõike teha, vabandades, et ta ju v e e l väike...ongi juba sirgunud teadlikult manipuleeriv pätt, ei enam sa teda karistada saa!

Suurest perest pärit Kõigile teab, kui oluline on seada piire.

Olen suure pere (10 last) viimane laps ja ei ütle, et vabakasvatus lapse hukka viib. Rohkem sõltub ikka keskkonnast, kus laps kasvab -  see, kuidas teda koheldakse ja mida lubatakse. Lapsed, kes keset poodi põlvili nutavad kommi tahtes või mingit mängulelu. Need, kes selle oma kisa peale saavad ja selle eest isegi vanematelt noomida ei saa  - vot nemad kasvavad rusikakangelasteks. Kui last kasvõi noomida tema teo eest - see muudab juba palju tema edasises kasvamises. Piire peab tundma ja kui sa ei õpeta piire juba lapsele, siis millal veel? Vanglaga? Vits või õpetussõnad. On vahet? Piirid loevad...