Hea nõu

MIKS JALAD-KÄED KRAMBITAVAD? Siin on 8 võimalikku põhjust ja leevendavad nipid! (7)

Tervis Pluss, 8. oktoober 2019, 07:00
Käed võivad hakata krampi kiskuma ka siis, kui arvutitööga on randmeliigestele liiga tehtud. Foto: Vida Press
Lihasekramp võib sportlasel nurjata võistluse, püstijalu töötajal aga rikkuda ööune.  Miks ja kelle tekivad lihasekrambid?

Kõige sagedamini tekivad lihasekrambid veepuudusest või verevoolu vähenemisest, kui organismis olevate elektrolüütide ehk mineraalainete tasakaal läheb paigast ära.

Mineraalainete, eriti kaltsiumi ja magneesiumi puudus võib tekkida igas vanuses. Kaltsiumi- ja magneesiumivajadus on suurem kasvueas teismelistel, rasedatel, füüsiliselt tugevasti koormatud inimestel ja teatud ainevahetushaiguste põdejatel (näiteks neeru- ja suhkruhaigetel), aga ka kroonilistel suitsetajatel. Ka pidev surve närvile võib tekitada lihasekrampe.

Foto: Pixabay

Kellel krambitab?

  • Jalgade, eriti säärelihasekrampidega on tihti hädas väga sportlikud inimesed, kes ei ole piisavalt vedelikku joonud. 
  •  Säärtes võivad krampe ja surinaid tekitada veenilaiendid. Verevool veenides on takistatud, vereringe häiritud ja närvijuuri koormab pidev ärritus. Jalad väsivad ja tursuvad õhtuks üles. Veenilaienditest põhjustatud krambid ilmnevadki rohkem õhtuti ja öösiti.
  • Krampe esineb sageli ka rasedatel, sest neil pressib suurenev kõht veresoontele, vere tagasivoolu mehhanism jalgades häirub ja tekivad tursed.
  • Hädas võivad olla suhkruhaiged ainevahetushäirete ja ülekaalulised jalgade ülekoormuse tõttu
  • Õhtuti tekivad krambid tihtipeale ka siis, kui päeval on kantud ahistavalt kitsast riietust, mis surub kõhupiirkonna veresooned kokku.
  • Käed võivad krampi minna, torkida ja surra kaelaradikuliidi tagajärjel, kui kaelalülide muutused on juba nii suured, et närvijuured kahjustuvad.
  • Ka arvutitööst tingitud randmeliigeste ülekoormussündroom annab endast tunda samasuguste märkidega.
  • Võib juhtuda, et mingis piirkonnas tekivad krambid ja siis tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul neid piirkondi juurde. Siis on põhjust nõu pidada arstiga, sest tegu võib olla ka hoopis mõne neuroloogilise haigusega.

Kuidas krampe ära hoida?

* Söö rohkesti kalatoite ja piimatooteid ning vajadusel otsi abi kaltsiumi-magneesiumitablettidest.

* Sportlased ja raske füüsilise töö tegijad, kel lihastel palju pinget peal, peaksid piisavalt jooma: 100–200 ml iga 15–20 minuti järel.

* Pärast füüsilist pingutust venita alati lihaseid.

Foto: Pixabay

* Venitus-sirutusharjutusi on kõige parem teha paljajalu. Hoia asendit 20–30 sekundit või niikaua, kuni kramp kaob. Hinga ühtlaselt. Pane tähele, kuidas suure varba vastu maad surumine pöiavõlvi tõstab: see on pöiavõlvi tugevdamisel kõige olulisem.

* Krambihoo ajal aitab masseerimine. Hea on panna krampis lihastele peale midagi jahedat (jääkott, spetsiaalsed spordimäärded).

* Kui krambid on väga sagedased, mine arsti juurde, kes vajadusel kirjutab välja lihaselõõgasteid.

Allikas: Tervis Plussi arhiiv

Samal teemal

29. oktoober 2019, 18:00
NII MAGAD PAREMINI! 9 õhtust ampsu, mis toovad magusama une
18. juuli 2019, 07:00
TEE TUJU HEAKS! 4 toiduainet, mis toodavad õnnehormoone
23. aprill 2019, 06:00
ILUVIGA VÕI OHTLIK HAIGUS? Kuidas saada lahti koledatest veenilaienditest?
27. veebruar 2019, 15:25
ÄRA ALAHINDA MAGNEESIUMI! See aitab eemal hoida depressiooni, jalakrambid ja muudki hädad