MURE SOOMES ELAVATE EESTI LASTEGA: Soome lastekaitsest otsib abi aina rohkem nende Eestis elavaid lähedasi (8)

Igas eas lastega peredes on tihti probleemiks sõltuvusainete kasutamine ja perevägivald, kirjutab ajakirjas Märka Last Espoo juhtiv sotsiaaltöötaja Riina Mattila.

Probleemiks on eelkõige alkohol, aga järjest enam ka narkootilised ained ja ravimid. Sõltuvusaineid kasutavad ka lapsed ise. Noorimad neist on 10-12aastased.

Endiselt on osadele vanematest üllatuseks, et Soomes on igasugune lapse füüsiline karistamine keelatud. Ka näpistamine, tutistamine, käte pigistamine, tõukamine, pähe nipsu andmine on füüsiline vägivald ja see on karistatav.

Egoistlikud vanemad ei märka ohte

Viimasel ajal on lisandunud lapse hoolduse, elukoha ja teise vanemaga kohtumise probleemid. Kui vanemad on lahutanud, hakatakse segeli otsima ”süüdlast” ja makstakse teisele vanemale kätte lapse kaudu. Vanemate omavahelised riiud mõjuvad lapsi kahjustavalt ja lastekaitsetöötajad kohtavad järjest rohkem masendunud, närvilisi ja enesetapumõtetega lapsi ja noori, kelle probleemide tegelik põhjus on vanemate lõputu riidlemine ja lapsega manipuleerimine.

Võõral maal, võõras kultuuris ja ilma lähivõrgustiku toeta lapsele ja noorele on olukord ehk veelgi raskem kui kohalikele lastele. Sellised lapsed ei jaksa või ei taha käia koolis. Nad loobuvad ka vaba aja harrastustest. Neil ei ole enam sõpru või on ainult internetisõbrad. Nad satuvad sagedamini sõltuvusaineid kasutavate noorte hulka ja muutuvad ka ise sõltlasteks. Sageli ei märka egoistlikud vanemad ka neid ohu märke vaid jätkavad oma võitlust, kus kõik osapooled on kaotajad. Kõige rohkem kaotab olukorras laps, kellele tagajärjed võivad olla katastroofilised. Lapsepõlve ja head ettevalmistust tulevikuks ei ole võimalik taastada.

Soome lastekaitse poole on pöördunud järjest rohkem laste Eestis elavad vanemad, sugulased või tuttavad, kes on mures laste olukorra pärast Soomes. Lapsed on kolinud vanemaga või vanematega Soome. Enne kolimist tehtud kokkulepetest ei peeta kinni. Vanemad ja sugulased või tuttavad on mures lapse pärast ega tea, mida teha ja kelle poole pöörduda. Suhtlemine Soome ametnikega on raske keelebarjääri tõttu ja samuti kardetakse pöörduda lastekaitse poole hirmus, et lastekaitse teeb asjale rohkem halba kui saab aidata.

Refereeritud artikli täistekst on ajakirjas Märka Last. Sealt leiab ka täpsemad juhised, kuida suhelda mure korral Soome lastekaitsega.