Ehkki leetrite vastu on olemas tõhus vaktsiin, eelistavad Euroopas paljud vanemad sellest loobuda.Foto: Vida Press
Toimetas Sirje Maasikamäe 30. november 2018 12:36
Kogu maailmas on tõusnud haigestumine leetritesse. Leetrid on hakanud taas levima ka maades, mis olid kuulutatud leetritevabaks. Peamine põhjus on madal vaktsineerituse tase.

Võrreldes 2016. aastaga tõusis 2017. aastal haigestumine leetritesse koguni 31%, avaldas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) värsked andmed.

WHO hinnangul on leetritepuhanguid olnud kõigis maailmajagudes, mille põhjuseks on eelkõige madal vaktsineerituse tase. Möödunud aastal suri leetritesse 110 000 inimest.

Leetrid on äge viirushaigus, mida saab vältida vaktsineerimisega. Vaktsiini manustatakse kaks annust. WHO hinnangul on see aastail 2000-2017 ära hoidnud  üle 21 miljoni surmajuhtumi.

Ehkki aastail 2000-2017 on vaktsineerituse tase tõusnud maailmas 72 protsendilt 85 protsendini, pole see piisav. Nakkuspuhangute vältimiseks on vajalik on saavutada  95%-line tase. 

Tänavu juulis puhkes leetriteepideemia taas Venetsueelas, mis oli 2016. aastal kuulutatud epideemiavabaks. Haigestumine on tõusuteel ka Euroopas. 2017. olid leetritepuhangud näiteks Saksamaal ja Venemaal.

Tervishoiuspetsialistid ütlevad, et leetrite sagenemine on murettekitav, kuid mitte üllatav. Venetsueelas on põhjuseks tervishoisüsteemi kokkukukkumine, kuid Euroopas levivad väärarusaamad vaktsineerimise kohta.

Euroopas rekordiliselt leetreid

Aastal 2016 oli Euroopas  5273 leetrite juhtumit, möödunud aastal aga juba 23 927 juhtumit ja on selge, et see rekord ületatakse tänavu. 

Tänavu on olnud nakatumisi kõige rohkem Ukrainas: üle 23 000. Järgnevad Itaalia, Kreeka, Gruusia, Venemaa, Serbia ja Prantsusmaa, kus on nakatunud üle 1000 lapse ja täiskasvanu.

Mis on leetrid?

Leetrid on kõrge nakkavusega viiruslik äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis.  Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Sagedasemad tüsistused on kopsupõletikl, kõrvaspõletik ja entsefaliit.

Allikad: CNN, Terviseamet