Naistearst: seda, et naised hakkavad 70aastaselt sünnitama, ei juhtu kunagi (15)

„Naiste bioloogiline kell ehk viljakuskell on täpselt sama nagu varem. Seda, et naistel on võimalik saada 70aastaselt emaks, ei juhtu kunagi, nii nagu inimesed ei saa kunagi surematuks ja ilmselt ei ela ka kunagi 200aastaseks,“ kummutab Eesti naistearstide seltsi president Made Laanpere hüpoteesi, kas küpses eas sünnitajate arvu tõus pole ehk looduse viis inimrassi päästmisse sekkuda ja naiste füsioloogiat muuta nii, et nad võivad üha kõrgemas eas järglasi ilmale tuua.

Suvel, kui kirjanik Hille Karm sünnitas 51aastaselt kaksikud, reageerisid inimesed sellele uudisele kaheti – ühed rõõmustasid värskete vanematega koos, teised, kui ka ei mõistnud täiesti hukka, ei suutnud aru saada, miks on vaja küpses eas lapsi ilmale tuua. Vastuoluline suhtumine sai osaks 50aastaselt poja sünnitanud lauljale Janet Jacksonile ja 54aastasena emaks saanud näitlejale Brigitte Nielsenile.

Jättes kõrvale tõsiasja, et see, millises vanuses keegi emaks saada otsustab, puudutab siiski ainult asjaosalisi endid, pakub huvi hoopis küsimus, miks on küpses eas sünnitajate osakaal viimaste aastakümnetega tasapisi, aga järjekindlalt tõusnud. Ja tõusnud see on – aastal 1992 oli Eestis esmasünnitaja keskmine vanus 22,7 aastat ja 2017. aastal 28,3 aastat. Ilmekalt näitab sünnitajate vanuse kasvu seegi, et kui 1992. aastal oli iga tuhande üle 35aastase naise kohta 22,4 sünnitajat, siis aastal 2017 juba 66,7 sünnitajat. Nii on hilises eas lapsesaajate arv lausa kolmekordistunud.

Millega seda seletada? Kas võib olla, et naise kehas toimuvad muutused, mis venitavadki menopausi üha kaugemale, võimaldades vanemas eas emaks saada? Naistearst, õppejõud ja Eesti naistearstide seltsi president Made Laanpere ütleb, et sealt kindlasti põhjust otsida ei tasu. Tema sõnul on küpses eas sünnitamine peaasjalikult naiste endi valik.