KESKEALISENA EMAKS: Nagu igal asjal, on ka emaks saamise edasilükkamisel häid ja halbu külgi. Küpsemas eas vanemad kipuvad laste kasvamisse pühendunumalt panustama, kuid omaenda tervisemurede ja lapse geneetiliste haiguste suurem risk kõnelevad selle kahjuks.Foto: Vida Press
Katrin Helend-Aaviku 1. detsember 2018 00:01
„Naiste bioloogiline kell ehk viljakuskell on täpselt sama nagu varem. Seda, et naistel on võimalik saada 70aastaselt emaks, ei juhtu kunagi, nii nagu inimesed ei saa kunagi surematuks ja ilmselt ei ela ka kunagi 200aastaseks,“ kummutab Eesti naistearstide seltsi president Made Laanpere hüpoteesi, kas küpses eas sünnitajate arvu tõus pole ehk looduse viis inimrassi päästmisse sekkuda ja naiste füsioloogiat muuta nii, et nad võivad üha kõrgemas eas järglasi ilmale tuua.

„Naiste bioloogiline kell ehk viljakuskell on täpselt sama nagu varem. Seda, et naistel on võimalik saada 70aastaselt emaks, ei juhtu kunagi, nii nagu inimesed ei saa kunagi surematuks ja ilmselt ei ela ka kunagi 200aastaseks,“ kummutab Eesti naistearstide seltsi president Made Laanpere hüpoteesi, kas küpses eas sünnitajate arvu tõus pole ehk looduse viis inimrassi päästmisse sekkuda ja naiste füsioloogiat muuta nii, et nad võivad üha kõrgemas eas järglasi ilmale tuua.

Suvel, kui kirjanik Hille Karm sünnitas 51aastaselt kaksikud, reageerisid inimesed sellele uudisele kaheti – ühed rõõmustasid värskete vanematega koos, teised, kui ka ei mõistnud täiesti hukka, ei suutnud aru saada, miks on vaja küpses eas lapsi ilmale tuua. Vastuoluline suhtumine sai osaks 50aastaselt poja sünnitanud lauljale Janet Jacksonile ja 54aastasena emaks saanud näitlejale Brigitte Nielsenile.

Jättes kõrvale tõsiasja, et see, millises vanuses keegi emaks saada otsustab, puudutab siiski ainult asjaosalisi endid, pakub huvi hoopis küsimus, miks on küpses eas sünnitajate osakaal viimaste aastakümnetega tasapisi, aga järjekindlalt tõusnud. Ja tõusnud see on – aastal 1992 oli Eestis esmasünnitaja keskmine vanus 22,7 aastat ja 2017. aastal 28,3 aastat. Ilmekalt näitab sünnitajate vanuse kasvu seegi, et kui 1992. aastal oli iga tuhande üle 35aastase naise kohta 22,4 sünnitajat, siis aastal 2017 juba 66,7 sünnitajat. Nii on hilises eas lapsesaajate arv lausa kolmekordistunud.

Millega seda seletada? Kas võib olla, et naise kehas toimuvad muutused, mis venitavadki menopausi üha kaugemale, võimaldades vanemas eas emaks saada? Naistearst, õppejõud ja Eesti naistearstide seltsi president Made Laanpere ütleb, et sealt kindlasti põhjust otsida ei tasu. Tema sõnul on küpses eas sünnitamine peaasjalikult naiste endi valik.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (15)

vana ja tark 3. detsember 2018 13:04
...no loodame, milleks?!
Nipi 3. detsember 2018 06:43
Olen oma vanemate ainuke laps. Ema sünnitas kui oli 37, isa oli siis 39. Enne minu sündinud olid vanemad abielus olnud 9 aastat, lihtsalt nautisid koos olemist ja ei kiirustanud lapsega. Mu vanematel oli minu jaoks alati aega, minuga tegeldi ja mind arendati tohutult palju. Ei ütleks, et vanematel energist polnud minuga tegeleda. Minu vanemad on alati olnud oma east nooruslikumad. Nii sisemiselt kui välimiselt, vähemalt 10 aastat nooremad. Minu teooria selle kohta on, et väikesed lapsed hoiavad nooremana. Minu sõbrad ei saanud nii palju tähelepanu, võimalusi oma vanematelt kui mina. Sõprade noored vanemad vaid lahutadid kogu minu lapsepõlve aja. Peaaegu kõikide lapsepõlvesõprade vanemad on lahutatud ja paljudel on isa poolt poolõdesid ja vendi. Ma sain väga hea hariduse, saan kõigega elus hakkama ja mu lapsepõlv oli suurepärane. Ma ei ole kindel, kas seda kõikke oleks mulle pakkunud noored vanemad...
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS