PIINAV KÕHULAHTISUS? Põletikuline soolehaigus on nähtamatu, kuid väga ebamugavate tunnustega

Põletikulise soolehaiguse all mõeldakse Crohni tõbe ja haavandilist koliiti, mis on mõlemad seedetrakti põletikuga kulgevad autoimmuunsed haigused. Nende tüüpilised sümptomid on krooniline kõhulahtisus ja kõhuvalu, koliidi puhul lisaks vere- ja limaeritus pärasoolest ning Crohni tõvel kaalulangus. Haigused kulgevad korduvate ägenemistena, mis võivad kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Eestis on hinnanguliselt u 2500 põletikulise soolehaigusega inimest.

„Põletikuline soolehaigus on nii-öelda nähtamatu haigus, mida kõrvalseisjad ei oska sageli aimatagi. Samas võivad haiguse sümptomid kaasa tuua palju ebamugavust ja piinlikke olukordi nii tööl kui eraelus,“ selgitas Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi esimees Janek Kapper. „Kõik „puuded“ ei ole nähtavad ning see, kui inimene näeb hea välja, ei tähenda ilmtingimata, et ta end ka hästi tunneb.“

Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloogi ja Eesti Gastroenteroloogide Seltsi juhatuse liikme dr Karin Kulli sõnul on põletikulise soolehaiguse esinemissagedus maailmas piirkonniti väga erinev ja on suurem just hästi arenenud riikides (nt Taani, Rootsi, Soome) ning väiksem kehvema majandusarenguga riikides (nt Rumeenia, Venemaa). „Eestis haigestub põletikulisse soolehaigusesse igal aastal u 10 inimest 100 000 elaniku kohta.“ selgitas dr Kull. „Viimase paarikümne aasta jooksul on meil haigestumus kasvanud, kuid õnneks on see veel oluliselt madalam näiteks Soomest, kus aastas diagnoositakse põletikulist soolehaigust u 26 uuel inimesel 100 000 elaniku kohta.“

Miks tekib põletikuline soolehaigus?

Haiguse tekkepõhjused ei ole teada ja kuigi dieet ning stress võivad mõjutada sümptomite tugevust, ei ole need haiguse põhjustajad. „Arvatakse, et haiguse tekkeks on oluline pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõju ning haigust ei ole võimalik ennetada,“ rääkis dr Karin Kull. „Kahtlemata mõjutab haigus väga oluliselt patsientide elukvaliteeti, mistõttu on ravi eesmärk on eelkõige pikaajaliselt remissiooni säilitamine ja hoidmine. Kahjuks ei ole olemas ravimit, mis suudaks haigusest 100% terveks ravida ja seetõttu on väga oluline jätkata teadusuuringuid, mis selgitaksid põletikulise soolehaiguse tekkemehhanisme ja aitaksid välja töötada uusi ravimeid.“

Eestis kasutatakse põletikulise soolehaiguse raviskeemides üha sagedamini  bioloogilist päritolu ainete ehk biomolekulidega ravi, mis mõjutavad haiguste patogeneetilisi mehhanisme. Nii dr Karin Kulli kui patsiendiorganisatsiooni juhi Janek Kapperi sõnul on ravi Eestis hästi kättesaadav.

„Suurim murekoht on patsientide nõustamine ja psühholoogiline tugi,“ märkis Janek Kapper. „Kuigi haigestub igas vanuses inimesi, on sageli tegemist nooremapoolsete inimestega, kellel on palju küsimusi – kuidas eluga pärast ravi edasi minna, kuidas mõjutab ravi järeltulijaid, kuidas luua suhteid või käituda piinlikes olukordades. Nõustamisega tegeleb aktiivselt patsiendiorganisatsioon Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts, mille poole julgustan kõiki pöörduma.“