Südamepuudulikkus tähendab seda, et süda ei suuda pumbata vereringesse piisavat hulka verd. Kui verd ja selles sisalduvat hapnikku ei liigu kehas piisavalt, halveneb elundites verevarustus ja väheneb organismi koormustaluvus. Hinnanguliselt põeb kroonilist südamepuudulikkust läänemaailmas 1–2 protsenti elanikest.
Südamepuudulikkust põhjustavad näiteks diabeet, südamelihaste ja -klappide haigused, nagu reuma, aga ka südameinfarkt ja isheemiatõbi. Viimane tähendab, et südame veresooned on lupjumise tõttu kitsamad ega suuda tagada südame enda verevajadust, mistõttu südamelihas on nõrgenenud.
Väga sage südamepuudulikkuse riskitegur on kõrge vererõhk. Kõrgenenud vererõhk on kõige levinum südame- ja veresoonkonna haigus Eestis, ent on kurb tõsisasi, et kolmandik inimestest isegi ei tea, et neil on vererõhk kõrge, kuna see ei ole esialgu tervises tajutav. Sellest võivad anda märku peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine.
Samal teemal
Südamepuudulikkus sageneb
Südamepuudulikkus on üks väheseid haigusi, mille põdejate hulk tööstusriikides kasvab. Üks peamisi põhjusi on elanikkonna vananemine: südamepuudulikkusega patsient on keskmiselt 74-aastane. Eakate osakaal elanikkonnas suureneb nii Euroopas kui ka Ameerikas.
Kroonilise südamepuudulikkuse suurema sageduse põhjuseks on paradoksaalselt ka meditsiini kiire areng, mis on võimaldanud esmaseid südamehaigusi, eelkõige südameinfarkti ja kõrgenenud vererõhku paremini ravida ja pikendada pärast ägedaid südameatakke eluiga. Et see on nn heaoluühiskonna haigus, siis ei ole seda võimalik välja ravida, vaid ravimite abil kontrolli all hoida. Lihtsate elustiilimuudatustega on südamepuudulikkus aga ennetatav.
Kaal korda ja liikuma
Kuigi kõrgvererõhktõve tekkimise risk suureneb vanusega (näiteks Eestis põeb haigust üle 60 protsendi eakatest) ning on tugeva perekondliku eelsoodumusega, aitab eluviisi muutmine riske maandada.
Üks näitaja, mis annab märku kõrgenenud vererõhust, on vööümbermõõt. Tervisele ohtlikuks vööümbermõõduks peetakse meestel üle 102 cm ja naistel üle 88 cm. Seega tuleks jõuda tervisliku kehakaaluni ning seda toitumise korrigeerimise ja regulaarse liikumisega säilitada.
Korrapärasel liikumisel on tähtis roll eelkõige istuva töö korral, aga see on soovitatav ka igas vanuses inimestele, samuti neile, kellele on määratud tablettravi. Regulaarne 30–60-minutine mõõdukas aeroobne treening 5–7 korda nädalas langetab vererõhku, kuna treeningu mõjul veresooned laienevad. Treeningu võib jagada ka näiteks 10-minutisteks perioodideks. Nädala jooksul soovitatakse liikuda vähemalt 150 minutit.
Eelistatud on vastupidavustreening: kõndimine, ujumine, rattasõit, lauatennis, murdmaasuusatamine, orienteerumine, tantsimine. Proovida tasub erinevaid liikumisviise. Treeningute seast valikut tehes sobib paremini selline, mille intensiivsus on keskmine – see tähendab, et treeningu jooksul tekkiv kiirem hingamine lubab veel treeningukaaslasega rääkida. Treeningutega alustades ei tasu üle pingutada, koormust tuleb lisada vähehaaval, oma enesetundest ja jaksust lähtudes.
Südamesõbralik toitumine
Südamele mõjub halvasti liigne naatrium. Inimese keha normaalseks toimimiseks on vaja kuni viis grammi soola päevas – sama palju kui triiki täis teelusikas. Viis grammi soola sisaldab ligikaudu kaks grammi naatriumi. Pikaajaliselt soolaga liialdamise tagajärjel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, mis omakorda tõstab vererõhku. Soola piiramise mõjul väheneb vedeliku kogunemine organismis, sellega koos koormus südamele ja neerudele, ning langeb vererõhk.
Soola tarvitamise vähendamiseks on mitmesuguseid võimalusi, näiteks võib valmistada toitu soolata. Kui tarvis, võib soola lisada valmis toidule, mitte toidu valmistamise ajal. Kui algul tundub söök maitsetu, harjub maitsemeel ajapikku vähema soolaga.
Soola asemel võib maitsestamiseks kasutada ürte, näiteks tilli, peterselli, basiilikut, koriandrit või vürtse, nagu tšillipipar. Vältida võiks eeltöödeldud toiduaineid: konserve, kaupluste valmistoite, tööstuslikke salatikastmeid, näkse ja krõpse, sest need sisaldavad sageli liiga palju soola. Ühes suures taldrikutäies purgisupis võib olla päevane maksimaalselt lubatud soolakogus; ketšupi, sinepi, sojakastme või valmis salatikastmete rohkel lisamisel võib ka lihtsast köögiviljasalatist saada soolarikas toit. Maitsva salatikastme saab teha ise sidrunimahlast, õlist või maitsestamata jogurtist. Kui toidukord on olnud soolarikas, tuleks liigne sool tasakaalustada värskete köögi- või puuviljadega.
Tervisele ohtlikuks vööümbermõõduks peetakse meestel üle 102 cm ja naistel üle 88 cm.
Loobu alkoholist ja tubakast
Ka alkoholitarvitamine ja suitsetamine suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski, mistõttu tuleks neist loobuda või nende tarvitamist vähendada.
Suitsetaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on kaks kuni neli korda suurem kui mittesuitsetajal. Ka alkoholi tarbimine üle kahe ühiku päevas suurendab märkimisväärselt haigestumisriski.
Pärast suitsetamisest loobumist väheneb endise suitsetaja südameinfarkti saamise risk mittesuitsetaja tasemele umbes kahe aasta jooksul.
2 KOMMENTAARI