Kõva köha ja tugev nohu ei tähenda veel grippi. Foto: Vida Press
Hea nõu
13. detsember 2018, 11:57

TUGEV KÖHA JA NOHU: kas see võib olla gripp? (1)

Viimasel ajal pöördutakse sageli apteeki ning küsitakse ravimeid gripi vastu. Igasugune viirushaigus ei ole gripp, rõhutab Euroapteegi proviisor Anastassia Izlatova.

Paraku kiputakse igasugust raskemat ülemiste hingamisteede viirust või kõva köha ja nohu pidama gripiks.

Üks selge gripi tunnus on haiguse äkiline algus ning kõrge palavik, mis ulatub tavaliselt üle 38°C. Tihti lisandub valu erinevates kehapiirkondades ning võib esineda ka kurguvalu või köha. 

Võrreldes teiste viirushaigustega ja köha-nohuga saabuvate hingamisteede haigustega on gripp tõsine just seetõttu, et kui jätta see korralikult väljaravimata, võivad tüsistuseks olla kopsupõletik ja ägeneda kroonilised haigused.

Tavaliselt haigestuvad grippi need, kellel on nõrgem immuunsus – vanemaealised, lapsed ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Gripi vastu antibiootikumid kahjuks ei aita, seega on mõistlik lasta ennast enne viirustehooaega vaktsineerida. 

Liikvel on ka paragripp, mis algab kurguvaluga ning seejärel lisanduvad köha ja nohu. Kaasneda võib gripile iseloomulik lihasevalu. Paragrippi ravitakse nagu teisi viirushaigusi vastavalt nähtudele – tuleb võtta valuvaigisteid, palavikualandajaid, nohu- ja köharavimeid ning juua rohkelt vedelikku. 

Tugevda oma organismi!

Nii viiruste kui ka gripi ennetamiseks tuleb tugevdada immuunsüsteemi. Kuna kõiki vitamiine ja mineraale ei ole võimalik toidust kätte saada, siis on vaja neid toidulisanditena juurde võtta. Sügis-talvisel ajal on pimeda ja muutlike ilmade tõttu inimestel rohkem stressi ning nad liiguvad vähem värskes õhus, mis omakorda nõrgestab vastupanuvõimet haigustele. 

Need, kes pole veel vitamiinikuuri alustanud, peaksid sellega kindlasti algust tegema. Organismi tugevdamiseks ja väsimuse-jõuetuse peletamiseks on olulised piisavad C- ning B-vitamiini varud.

Loomulikult tuleb Eesti kliimas vähemalt septembrist maini juurde võtta D-vitamiini. Vitamiinide vajalikkuse, koguste ning kuuri pikkuste kohta on mõistlik nõu küsida apteegist.

Viirusteajal võiks iga päev süüa ka mett ja küüslauku, mis aitavad hoida keha tugevana. Tõsise haigestumise korral tuleb kindlasti pidada nõu perearsti või -õega.

Kui tegemist on gripi või teiste palavikuga kulgevate haigustega, siis tuleks võtta palavikualandajaid – paratsetamooli ja ibuprofeeni. Meeles tuleb pidada, et kõrge palavikuga ei tohi ennast paksult riidesse panna või tekiga kinni katta, vaid pigem lasta kehal jahtuda ning olla võimalikult õhukeselt riides. Ükskõik millise haiguse korral tuleks juua palju vedelikku – vett ja sooja teed.