ÄRKASID VÄSINUNA? Vaata, kas põhjuseks võib olla liiga kuiv õhk

Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Rille Volf selgitab, milline õhk vajab niisutamist ja kuidas seda õigesti teha.
Õhk on liiga kuiv paljudes elu- ja tööruumides, aga ennekõike on probleemsed vanemat tüüpi keskküttega kortermajad, mis on soojustatud ja vahetatud akendega, kuid kus puudub tänapäevane ventilatsioon. Mure on ka  kontorihoonete ja eramutega, kus pole tagatud head õhuvahetust. Uutes sundventilatsiooniga majades on õhukuivust harvem.  Õhku kuivatavad ka soojapuhurid ja elektriradiaatorid.
Nii nagu liiga niiske õhk, aitab ka liiga kuiv õhk nakkustel õhus kauem püsida. Inimese limaskestad hakkavad kuivama ja eriti halvasti tunnevad ennast sellistes ruumides allergikud. Ka vähesest õhuniiskusest tekkiv lendlev tolm teeb nii inimeste, loomade kui taimede elu kibedamaks.

Kuidas aru saada, et õhk on liiga kuiv?

Liigsest õhukuivusest annab esmalt märku enesetunne. Kui näonahk jääb justkui kaks numbrit väiksemaks, nina on kinni ja hommikul ei tunne ennast väljapuhanuna, on suure tõenäosusega põhjus õhukuivuses.  Õhuniiskust saab lihtsalt mõõta hügromeetriga, aga leidub ka termomeetreid, millel on hügromeetri funktsioon. 

Optimaalne õhu niiskustase on 40-60 % ja probleemiks on numbrid, mis erinevad sellest vahemikust märgatavalt. Ka liiga niiske õhk on ebatervislik,  sellele viitab näiteks kondensaat aknaklaasidel, tuppa tikkuv hallitus ja niiskuselõhn. 

Niiskusest põhjustatud hallitusseened võivad omakorda põhjustada astmat ja nahalööbeid. Eestis on talvel probleemiks siiski pigem õhu kuivus. Õhukuivusest võivad märku anda ka pragunev puitpõrand, pruunide lehtedega toataimed ja isegi häälest ära läinud muusikariistad.

Kuidas niisutada õhku?

Nõukogude ajal lahendati õhukuivuse probleem kortermajades tavaliselt nii, et radiaatorile asetati märg käterätik. See annab lühiajalise ja ebastabiilse leevenduse ning paljudele tänapäevastele radiaatoritele ei tohi märgasid esemeid kuivama panna.

Stabiilsema niisutuse tagavad õhuniisutajad, millest targemad mõõdavad ise õhuniiskust ja doseerivad niiskust vastavalt vajadusele.

Õhuniisutajate seas leidub ka mitu ühes seadmeid, näiteks  osad õhuniisutajad puhastavad õhku ka allergeenidest, bakteritest ja viirustest. Viimased on soovitatavad allergikutele ja väikelastega peredele, aga neist on abi ka avatud kontorites. 

Üldjoontes on olemas kolme tüüpi õhuniisutajaid: ultrahelitehnoloogiaga, vee aurustajad keetmise abil ja ventileerijad. Ultraheliõhuniisutid on kõige populaarsemad, sest pihustavad vee ultrahelisagedusel peeneks uduks ja kuna vesi eelsoojendatakse, siis kaasneb sellega ka antibakteriaalne mõju. 
Õhuniisutajatel võib olla ka lisafunktsioone, näiteks sisseehitatud hügromeeter, äpiga ühendamise funktsioon, eeterlike õlide kasutamise võimalus.