Foto: PantherMedia/Scanpix
Liigume
19. detsember 2018, 18:22

Kas sina tead, milline tõsine aladiagnoositud tõbi põhjustab lihasvalu?

Lihased valutavad juba pikka aega, und ei ole, hommikul on peal suur väsimus, lihased on kanged... Üks võimalus, et fibromüalgiast. Millest fibromüalgia tuleb, kas see on nüüd moehaigus ja kas sellest saab lahti?

Sellest, millega on tegu ja kuidas saab vaevusi leevendada, räägib füsioterapeut Gerli Uustalu portaalis Kodus.

Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu. Nagu nimetuski reedab, on sidekude see, mis moodustab üle keha elundite, lümfi- ja veresoonte seinu, ümbritseb kõõluseid, närvikiude ja lihaseid.

"Fibromüalgia ei ole sugugi moehaigus. Õigemini on see sündroom, mis on varem kandnud erinevaid nimetusi, selle sümptomeid kirjeldati üksikasjalikult juba möödunud sajandi alguses," nendib füsioterapeut Gerli Uustalu.

"Arvatakse, et umbes viis protsenti tööstusriikide elanikest põeb fibromüalgiat, kuid see on aladiagnoositud mitte ainult meil, vaid ka mujal. Põhjus on selles, et diagnoosimine on keeruline ja nõuab sageli palju uuringuid, sest ka mitmete teiste haiguste korral võib olla näiteks lihasevalusid ja unehäireid. Sellepärast tuleb fibromüalgia teadasaamiseks teised haigused välistada, mistõttu arst ei saa kohe ja kiiresti diagnoosi panna."

Mitu vaevust üheskoos

Fibromüalgia korral tunneb inimene kõige sagedamini pikaaegset lihasevalu üle keha. "Valu lihastes ongi põhiline, peale selle nende nõrkus ja jäikus, mille tõttu on uuringute järgi ligi pool fibromüalgia põdejatest kukkunud. Võivad vaevata püsivad unehäired, mis ei tähenda unetust tavamõttes, vaid uni on kogu aeg pinnapealne – inimene ei laskugi sügavasse unne. Selle tõttu ollakse hommikul väga väsinud," selgitab Gerli Uustalu. "Samuti võivad tekkida meeleolumuutused kuni depressioonini välja, aga ka ülitundlikkus näiteks kõva heli või järskude temperatuurimuutuste suhtes, ei talu hästi kuuma ega külma. Vaevused tulenevad sellest, et nii ülenevate kui ka alanevate närvijuhteteede kaudu ei liigu signaalid ajusse normaalselt."

Kõige sagedasemad valupaigad on kaela-õlavööde ja nimmepiirkond. "Neid valusid on näiteks ka enamikul sundasendis töötajatel. Lihasevalude taga võivad olla kõikvõimalikud närvikahjustused ja liigesehaigused, mis kiirgavad valu lihastesse; samuti teevad valu lihasepõletikud – üldjoontes kõik reumatoloogilised haigused, mis tuleb diagnoosimisel välistada. Selle tõttu tegelevad ka fibromüalgia diagnoosimisega peamiselt reumatoloogid."

18 valuhella punkti

On juba kaugelt tunda, et nii mõnigi lugeja on nimetatud sümptomite järgi endal ise selle sündroomi juba diagnoosinud. Stopp! "Kindlasti tuleb arvestada keha valuhellade punktide olemasolu," jätkab füsioterapeut. "Selliseid punkte on 18 ning need asetsevad sümmeetriliselt keha mõlemal poolel, näiteks kuklal, õlavöötmes trapetslihastes, küünarnukkide juures, puusadel, tuharatel, mõlemal pool ees ülevalt teisel roidel... Need kohad muidu tavaliselt ei valuta, vaid on ainult katsudes hellad. Kui vähemalt üksteist nendest punktidest on kindla survega vajutamisel väga valusad, viitab see fibromüalgiale."

Kui asjatundja on vähemalt üksteist valuhella punkti leidnud, siis ongi fibromüalgia? "Üsna tõenäoliselt, sest kui näiteks õlavööde on muul põhjusel valus, ei peaks valukohti samal ajal olema puusal või tuharal, ja veel mõlemal pool. Ka on kriteeriumiks see, et lihasevalud peavad olema kestnud vähemalt kolm kuud – seega muutunud krooniliseks. Peale selle on välja töötatud testid, mille põhjal hindab inimene lihasevalu tugevust skaalal 0–10, samuti valude sagedust ja kestust."

Kuidas lihaseid trimmida ja lõõgastada, loe pikemalt portaalist Kodus.