Kindlasti ei saa vetsupotilt suguhaigusi. Foto: Vida Press
Keha
7. veebruar 2020, 05:00

KUIDAS ENNAST KAITSTA? Kas WC-potil istudes võib saada nakkuse? (25)

Inimesed kardavad avalikes tualettides potile istuda, kartes sealt saada nakkusi. Inglismaal läbi viidud uuringu kohaselt julgeb vaid 2% naistest potile istuda, 85% puhastab enne ihuhädade rahuldamist poti serva.

Kas tõesti on asi nii hull?

Teoreetiliselt võib potiservalt saada igasuguseid tõbesid, kirjutab New York Times. Kuid reaalses elus on WC-potid erinevatesse tõbedesse nakatumise seisukohalt madala riskiga võrreldes paljude teiste pindadega. Näiteks käepidemed, kraanid, käterätid ja ka seebid on avalikes tualettides palju mustemad kui tualetipott.

Kindlasti ei tasu muretseda selle pärast, nagu oleks võimalik potil istudes saada sugulisel teel levivaid haigusi. Ei ole meditsiinilisi tõendeid, et kellegagi oleks nii kunagi juhtunud. Isegi kubemetäidel, mis võivad rättidel ja rõivastel elada, on külmal kõval pinnasel raske ellu jääda.

Samas võivad sellel kõval pinnasel mõned teised bakterid ja viirused elada mitu päeva. Erinevate uuringute käigus on WC-pottidelt leitud näiteks stafülokoki, streptokoki ja noroviiruse baktereid, samuti kolibakterit. Teoreetiliselt võib isegi ebolaviiruse saada tualetist. Kõik nimetatud viirused pesitsevad  inimese väljaheites või okses ja levivad nendega kokkupuutel.

Kuid ilmselge on ju see, et mitte keegi ei istu silmnähtavalt määrdunud potile.
Teadlased soovitavad kanda kaasas antiseptikuid, uuringute andmeil suudab nende kasutamine vähendada tualetiistmetel mikroobe lausa 50 korda.

Kõige tõenäolisem on nakatuda, kui mikroobid satuvad haavadesse. Samas on jalgadel ja tuharatel nahk piisavalt paks ning mikrohaavu seal erinevalt kätest eriti sageli ei ole.

Teadlased panevad südamele, et parim viis end kaitsta on pesta korralikult käsi ja võimalusel kasutada antiseptikut ning bakteritest hoidumiseks vajutada nii kätekuivati nuppu kui ukselinki küünarnuki, mitte puhtaks pestud kätega.