Terviseameti andmetel leidis laboratoorselt kinnitust 210 gripijuhtu - seda on ligi kaks korda enam kui oli nädal varem.
Kui seni oli arsti poole pöördunute üldarv kasvanud, siis aasta viimasel nädalal see vähenes 34 protsendi võrra ning püsib madalal tasemel. Selle põhjuseks saab lugeda koolivaheaega ning pühi, sest inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole.
Samas jätkas kasvamist grippi haigestunute arv. Viimase kahe nädala jooksul on grippi haigestunute arv neljakordistunud. Enamiku gripijuhtudest kinnitasid laboratoorselt haiglate erakorralise meditsiini osakonnad. Patsiendid lubati koju, sest nad ei vajanud haiglaravi.
Terviseamet hindab haigestumise intensiivsust veel madalaks, kuid grippi haigestumine on tõusutrendis.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu A-gripiviirused, mille osakaal on kasvanud muude viiruste seas 62 protsendini.
44 protsenti laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest registreeriti kuni 15-aastaste seas, 35,7 protsenti olid tööealised vanuses 20-64 ning viiendik vanemaealised.
Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on hooaja algusele iseloomulik. Lapsed haigestuvad reeglina esimesena ning põevad grippi üldjuhul kergemalt.
Vanemaealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koos viibimisega. Kahjuks vajavad vanemaealised enim haiglaravi.
Raskekujulised gripid
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest vajanud haiglaravi 128 patsienti, neist üle 79 protsendi on olnud lapsed.
Terviseametile laekunud andmetel on gripi tõttu vajanud intensiivravi viis inimest vanuses 34- 64 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse.
Terviseamet rõhutab, et gripp on alati tõsine haigus, eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemaealised.
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kellele gripp võib olla eluohtlik. Püstijalu põdemisel on ka haigel endal suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.
Terviseamet ei soovita gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste, nagu köha, kurguvalu või nohu korral külastada haiglas olevaid lähedasi ning peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või on kroonilisi haigusi põdevaid ja vanemaealisi inimesi.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena on vaja püsida kodus.
Kommentaarid