TERVISEAMET: täitõbi on süvenev probleem. Praktilisi nõuandeid vanematele (12)

Kuigi täitõve statistikat ei koguta enam 2004. aastast, tegeles terviseamet eelmisel aastal ligi paarikümnel korral pedikuloosi puudutavate kaebuste lahendamise ja inimeste nõustamisega. „Pedikuloosi puhul on suurimaks probleemiks valehäbi ja arusaam, nagu tekiksid täid mustusest. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest,“ selgitas Jürgenson, kelle sõnul peaksid lapsevanemad täide tekkimisel nii probleemi teadvustama, sellest teavitama kui ka hakkama ravima.  „ Oluline on kohe kontrollida ka teisi lapsi ja muid kontaktseid.“

Peatäidega nakatutakse enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega. Sagedamini esineb tõbe 3-11- aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juustega või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel. Peatäid levivad eelkõige rahvarikkas kohas.

Inimese peatäi on 2-4 mm ehk seesamiseemne suurune, tiivutu kuue jalaga verdimev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal.

Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti ronida. Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna ehk tingu, umbes 30päevase eluea jooksul muneb üks emane peatäi kokku 150-300 muna.   Parasiitide süljel  ja väljaheidetel on allergiline toime ja need tekitavad ärritusnähte, kratsimisel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäid võivad põhjustada ka lümfisõlmede suurenemist kaelal ja kõrvade taga.

Praktilisi nõuandeid lapsevanematele

•  Kammimine on täitõve diagnoosimisel oluline, sest visuaalne kontroll ei ole piisavalt usaldusväärne.
• Peanaha sügelus tekib sageli alles nädalaid pärast peatäidega nakatumist, mistõttu täinakkus võib jääda pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida kõiki pereliikmeid.
•  Ravige kõiki nakatunuid samal ajal.
•  Enne ravišampooni kasutamist tutvuge kindlasti ravijuhisega ning kasutage vahendeid otstarbekohaselt.
• Taasnakatumise vältimiseks peske pesumasinaga (veetemperatuur üle 60 ºC) haigega kontaktis olnud riideesemed – mütse, salle, kraega riideid ja voodipesu. Kuivatite kasutamisel lähtuge kuumemast režiimist.
•  Masinpesuks mitte sobivaid esemeid peaks hoidma vähemalt 2 nädalat suletud kilekotis või viima keemilisse puhastusse.
•  Juukseharju, kamme ja patsikumme tuleks samuti töödelda kõrgel temperatuuril või need lihtsalt ära visata.
• Puhastage korralikult tolmuimejaga kõik põrandad, vaibad, pehme mööbel ning seejärel vahetage tolmuimeja tolmukott, kuna tingude eluiga on kaks nädalat.  

Lisainfot täitõve kohta leiab terviseameti kodulehelt