HAMBAARSTID: lagunenud piimahambad pole iluviga, need valutavad nagu jäävhambad. Laps elab valuga

„Piimahammaste tervena hoidmine ning vajadusel ka nende ravimine on oluline, et tuleksid terved jäävhambad ja need mahuksid ka kenasti ritta. Terved piimahambad loovad nii koha kui ka keskkonna jäävhammastele!“ rõhutab Kati Vald.

Eestiski pole just harvad juhtumid, kui  lapse piimahammastel on lastud täitsa ära laguneda. „Laste hambaid ravivad hambaarstid näevad peaaegu iga päev lapsi, kellel on palju hambaauke ja ka juureni ära lagunenud hambaid,“ kinnitab Kati Vald.

Kõnekas on seik, et lapse lagunenud hammaste ravimiseks narkoosi all peab ootama mitu kuud järjekorras. „See näitab, et Eestis on väga palju väikeseid lapsi, kellel on vaja ravida palju hambaid ning eemaldada ka lagunenud hammastest järele jäänud juured,“ selgitab hambaarst Anastassia Kuldmaa.

Lagunenud hambad on koledad, kuid see pole ainult iluviga. „Piimahambad valutavad samuti nagu jäävhambad,“ rõhutab Vald. „Neil on ka juured ja närvid. Lagunenud hammastega laps elab valuga. Kuna valu on alguses hooti, siis tihtipeale ei oska lapsed seda välja tuuagi ning kurdavad alles siis, kui valu on muutunud väljakannatamatuks. Loomulikult on häiritud ka söömine ehk laps väldib näiteks kõvade asjade närimist või ühe suupoolega hammustamist.“

Miks piimahambad lagunevad?

Lagunenud hambaid on ikka kombeks põhjendada halbade geenidega. „Pärilikkusel on hambaaukude tekkes väike roll,“ lükkab Kuldmaa ümber iganenud seisukoha. „Tegelik põhjus, miks piimahambad on täiesti ära lagunenud, on lapsevanema vale käitumine. Kahjuks ei ole enamik lapsevanemaid valmis tõele näkku vaatama ning nad süüdistavad piimahammaste lagunemises pärilikkust, pikki järjekordi hambaarstide juurde, kurje arste, kes on lapse ära hirmutanud, ja muud.“

Väikelapseeas pannakse alus harjumustele kogu eluks, rõhutavad hambatohtrid. Seepärast peab last suunama ja erilise hoolega jälgima, et tema toit oleks tervislik, et ta janu korral jooks vett, et söögikordade vahel oleksid puhkepausid ja lapse hambaid pestaks korralikult kaks korda päevas.

Vald soovitab lapse hambaid pestes ka neid uurida. „Kui on näha näiteks värvimuutust või täppe, mis pestes maha ei tule, on vaja minna hambaarsti juurde. Kui kõik on korras, siis peab kindlasti hambaarsti juures ära käima enne lapse kolmeaastaseks saamist ja edaspidi käima regulaarselt kord aastas kontrollis.“

Vald mõistab, et kui laps on beebieas viril ning väikelapseeas tujukas ja nõudlik, võib hammaste tervena hoidmise reegleid olla raskem järgida. Reeglite järgimist raskendab ka see, kui vanavanemad ei ole piisavalt järjekindlad. Siiski ei tohi hambaarstide sõnul unustada, et väikelapse hammaste tervis sõltub otseselt meist, täiskasvanutest.

Kuidas motiveerida lapsi hambaid pesema, mida teha hambatrauma puhul ja muust hammastega seonduvast loe lisaks suukool.ee-st.

Hambatervis on pere peegel

Marek Vink

Eesti Hambaarstide Liidu president

 Soome juhtum, kus kohus võttis lapsevanema vastutusele lapse tervise rikkumise eest, on ekstreemne näide, kuid vääriks Eestiski järgimist. Ema rikkus lapse hambad suhkrurohke dieediga, ei puhastanud lapse hambaid ega viinud teda ka arsti juurde.

Laps, kes põeb ägedat kaariesehaigust piimahammastes, põeb seda suure tõenäosusega ka täiskasvanuna. Hambakaaries on maailmas enim levinud krooniline haigus, kuid see ei teki suhkruta. Mõni vanem arvab ekslikult, et piimahammaste eest ei pea hoolitsema ega neid ravima. Mõnel võib nõukaaegse valusa kogemuse tõttu olla hoiak, et ta ei käi ise hambaarsti juures ega vii sinna ka lapsi. Hambatervis on pere peegel.

Just kahe- kuni viieaastast last on kõige õigem harjutada hambasõbralikult sööma, regulaarselt hambaid puhastama ja hambaarsti juures käima. Maast madalast juurutatud hambasõbralik käitumine saadab inimest terve elu. Peamine viga, mida lapsevanemad teevad, on lapsele magama minnes lutipudelis magusa joogi andmine.

Looduslikult parandab hammas ennast ise ehk algav kaariesekahjustus taasmineraliseerub, kui haiguse põhjustajat kontrollida. Kaariese põhjus on suus happelist keskkonda tekitav mikrofloora, mis vohab hambavaenuliku toitumise tõttu. Sõbralike bakterite suhu kasvatamiseks tuleb pidada toidukordade vahel vähemalt 3-4tunniseid pause ja janu korral juua puhast vett. Ka hambaarsti pandud täidise kõrvalt mädaneb hammas edasi, kui kaariese põhjust ei hoita kontrolli all. Kui lapsevanemad ei kujunda koostöös hambaarstidega laste mõistlikku tervisekäitumist, jäämegi igal aastal kasvavate eelarveeraldiste toel hambaauke lappima ja tulevikus implantaate panema.

Ka riik peaks hakkama suutervist väärtustama.

Soomes karistati ema, kes ei ravinud lapse hambaid

Rovaniemi kohus määras möödunud aasta sügisel 30päevase tingimisi vanglakaristuse emale, kes oli jätnud oma kaheaastase poja hambad ravimata. Naine pidi maksma poisile ka 4000 eurot kahjutasu valu ja kannatuste eest.

Kui laps 2013. aastal sündis, oli ema 24aastane. 2015. aasta märtsis märkas hambaarst, et poisi hammastes oli ebatavaliselt palju auke. Ülahambad olid kuni igemeteni rikutud. Hambaarst nõustas ema tervislikust toiduvalikust, soovitas vähendada magusasöömist, õpetas kasutama hambaharja ja -pastat.

Ema ei hoolinud nõuannetest. 2015. aasta sügisel, kui poisile hakati otsima kasuperet, selgus hammaste kohutav seisund. Kasupere ema rääkis kohtus, et märkas juba esimesel kohtumisel, et poisi ülahambad olid kulunud kuni igemeteni. Hambad olid katki ja hingeõhk haises. Poisil tõmmati narkoosi all välja seitse hammast ja parandati kuus hammast. Laps kannatas pikalt valu ja pidi võtma ravimeid.

Ema rääkis kohtus, et hambad muutusid kiiresti auguliseks pärilikkuse tõttu. Hambaarsti sõnul oli põhjuseks suures osas ema hoolimatu suhtumine suuhügieeni. Hambaarst pidas tõenäoliseks, et hammaste halb seisukord oli tingitud ka süsivesikuterikkast toiduvalikust ehk suhkrurikaste mahlade joomisest ja magusasöömisest