Kuigi Eestis on umbes 200 basseini, peavad paljud lapsed ja täiskasvanud kodust kilomeetrite kaugusele sõitma, et ujuma õppida või end lihtsalt vette kasta.
Hoolimata arenguruumist basseinide suuruses ja arvukuses, algas mullu ujumise algõpetuse revolutsioon, mis tähendab, et nii riik kui omavalitsused panustavad aastas umbes 2 miljonit eurot, et 14 000 koolilast võiks saada kohustuslikku ujumise algõpet. Eesti ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link sõnas, et ujuma õppimine on sama oluline kui lugemis- ja arvutamisoskus.
Vallavanemate sõnul on ujulate ülalpidamine kallis lõbu, mida ainult piletite tuluga ei kata. Lisaks rahalistele probleemidele on ujulatel mure kasimata klientidega, kes ei taha enne basseini sulpsamist end pesta, ja lastega, kes pissivad basseini, lootuses, et vesi selle peale värvi muudab.
Kommentaarid