Võltsitud ravimite eristamine ehtsatest on keeruline ka ravimitega iga päev tegelevatele spetsialistidele, kuna silmaga nähtavat erinevust ei pruugi olla. Foto: Vida Press
Uudised
10. jaanuar 2019, 13:16

Veebruaris jõuavad apteekidesse turvaelementidega ravimid

Turvaelemendid peavad edaspidi olema enamikul retseptiravimitel, samuti suurema võltsimisriskiga käsimüügiravimil omeprasoolil.

Üle-euroopaline ravimite turvaelementide süsteem rakendub alates 9. veebruarist 2019, teatas sotsiaalministeerium. Süsteem rakendub järk-järgult, varem toodetud ravimeid võib turustada ilma turvaelementideta kuni nende kõlblikkuse aja lõpuni.

„Võltsitud ravimite turustamine on maailmas kasvav probleem ja üha sagedamini on selliseid ravimeid leitud ka Euroopa turult. Võltsitud ravimid võivad sisaldada vale toimeainet või olla üldse ilma toimeaineta, koostisained võivad olla halva kvaliteediga, ravim võib olla valmistatud või säilitatud kontrollimata tingimustes. Sellised tooted on tõsine oht inimeste tervisele, kuna ei suuda ravida haigusi, mille jaoks need on mõeldud, võivad põhjustada ohtlikke koos- ja kõrvaltoimeid, halvimal juhul olla ka eluohtlikud,“ ütles sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato. 

Tema sõnul on võltsitud ravimite eristamine ehtsatest keeruline ka ravimitega iga päev tegelevatele spetsialistidele, kuna silmaga nähtavat erinevust ei pruugi olla. Seetõttu võetaksegi kogu Euroopas kasutusele ravimite ehtsuse kontrolli süsteem.

Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja paigutama pakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi ja pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul moodustavad võltsitud ravimid umbes 10% kogu maailma ravimiturust.  Veebi vahendusel müüdavatest ravimitest on WHO andmetel üle 50% võltsingud. Eestis on seni avastatud seaduslikus tarneahelas üks võltsimisega seotud juhtum – ravim oli ehtne, kuid võltsitud oli ravimi partiiga kaasas olnud kvaliteedisertifikaati.