HAMBAARST: nohu ja kurguvalu mõjutavad ka hambaid ja igemeid (2)

 “Nohuse ninaga hingame tihti suu kaudu ja kui nohu kestab pikka aega, kuivatab see omakorda liigselt suuõõnt,“ selgitas Sakala Hambaravi hambaarst  Kaja Kiige ning lisas, et selle tagajärjel väheneb ka süljeeritus, mis soodustab hambaaukude teket.

„Kui suuhingamisest saab peamine hingamismuster, võib see tekitada häireid ka hammaste asendites ja reastumises,“ nentis Kiige.

Tugeva nohu korral on põskkoopa limaskest turses ning inimene võib tunda ülemiste hammaste hellust ja valulikkust. Lisaks põhjustavad põskkoopapõletikud halba suulõhna, kui sinna on tekkinud mäda. 

 “Kuna hambad ja suuõõnes toimuv on üks osa meie tervisest, siis kõik, mis toimub suus ja neelus, mõjutab tervet organismi. Näiteks põhjustavad veresoonkonnahaigused verevarustuse häireid suuõõnes ja võivad seega olla igemehaiguste tekkimise üheks põhjuseks ja ka vastupidi. Oluline on käia  regulaarselt hambaarsti juures ning teavitada oma raviarsti ka muudest üldtervisega seonduvatest asjaoludest. Vajadusel suunab arst abivajaja spetsialisti vastuvõtule, kuid oma tervise suhtes peab kindlasti ka ise tähelepanelik olema,“ pani Kiige südamele.

 Hambaarst rõhutas, et hammaste tervis pole oluline vaid ilu pärast. “Organism on tervikning tihti annab suus toimuv hambaarstile aimu mõnest muust tervisehädast, mida patsient ei pruugi teada,“ selgitas Kiige.

Kuidas taastada ninahingamine?

Esmane samm ninahingamise taastamisel on suuhingamise põhjuse väljaselgitamine. Kõrva-nina-kurguarst aitab leida selle põhjuse ning määrab ravi.

Haiguslike muutuste korral ei ole suuhingamist  võimalik koduste võtetega ravida, kuid teatud võtted võivad aidata seda vähendada. Soovittatav on magada selili ja kõrgemal padjal, vältida allergeene nii kodus kui  tööl ning toidus.

Mõned korrad nädalas on hea ninaõõnt loputada näiteks füsioloogilise lahusega ja vajadusel  kasutada õhupuhastit või –niisutit.