Kui noor hoiab eemale suhtlemisest, võib see viidata ärevusele või depressioonile. Foto: Vida Press
Lapsed
28. jaanuar 2019, 14:37

KLIINILINE PSÜHHOLOOG: noorte ärevushäireid ja depressiooni ei märgata sageli õigel ajal (1)

Vaimse tervisega seotud tervisemured on koolinoorte seas laialt levinud. Näiteks ärevust on tõenäoliselt tundnud pea iga koolinoor, kooliõpilasi kimbutab ka salakaval depressioon.

„Mitmesugused ärevushäired ja depressioon on kõige tavalisemad psüühikaprobleemid noorte seas ning jäävad sageli õigeaegse tähelepanuta,“ kirjutab Õpetajate Lehes Anna-Kaisa Oidermaa, kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht. 

„Kui õpilane hakkab mõnd õppetööga seotud tegevust vältima, hoiab kõrvale suhtlemissituatsioonidest või paistab kurnatud ja tujutu, on need sageli esimesed märgid, mis viitavad ärevusele või depressioonile. Õpetajal on võimalus õpilasele abikäsi ulatada. Esimese sammuna võiks ta oma tähelepanekuid õpilasega eraviisiliselt jagada ja uurida, kas teda on võimalik toetada. Kui ärevus on otseselt seotud õppetööga, tasub mõelda, kas on võimalik ajutiselt õppekoormust vähendada, suunata õpilast tugispetsialistide juurde ja rääkida ka tema vanematega.

Ärevushäiretega, nii nagu ka muude vaimse tervise muredega, on oluline võimalikult varakult tegelda. Tavaliselt oma lähedaste või ka iseenda muutunud käitumist küll märgatakse, kuid sageli loodetakse, et probleem laheneb iseenesest. Ka siis, kui tegu on keerukama olukorraga ja inimesed ei tea, kuidas olukorrale läheneda või mida öelda-teha. Üks olulisemaid abistavaid tegevusi on aga just märkamine.“

Refereeritud artikli täsitekst on Õpetajate Lehes