Keha

PIDEVALT VÄSINUD JA KÜLM? 9 võimalust, mis võivad kehatemperatuuri liiga madalale viia (1)

Tervis Pluss, 31. jaanuar 2019, 06:00
Mõnel inimesel kulgeb viirushaigus hoopis alapalavikuga. Foto: Vida Press
Kui kehatemperatuur on pidevalt alla 36, siis ei tasu sellesse suhtuda kui mõnda huvitavasse eripärasse enda juures, vaid uurida, kas oled end kuidagi üle koormanud.

Kehas toimivad biokeemilised protsessid väga kindlal temperatuuril. Kui kogu aeg on kehatemperatuur natuke madalam, siis on midagi valesti. Normaalne kehatemperatuur peaks jääma vahemikku 36–37 kraadi, ent näiteks joostes võib kehatemperatuur tõusta üle 37 kraadi, eriti lastel, mis ei tähenda haigust.

Samal teemal

Aga miks on kehatemperatuur liiga madal?

Ületöötamine ja krooniline väsimus. Need kaks on tavaliselt madala kehatemperatuuri ja külmatunde peamised põhjused. On neid, kelle elu on nii huvitav, et nad ei suudagi magada üle kuue tunni, ent ülekoormusega tekibki külmatunne, väsimus.  Üle koormata võib end ka spordiga, isegi joogaga.

Katkendlik ööuni. Madala kehatemperatuuriga, rahvakeeli alapalavikuga, on tihti hädas väikeste laste emad: laps ei lase öösel magada. Sageli peab ema organism esimese aasta väsimusele vastu, ent hiljem keha justkui kulub ära, ei suuda enam.  Vahel alanebki kehatemperatuur siis, kui oled väsinud – väljamagamise järel on temperatuur ja enesetunne jälle normaalsed.

Haigusjärgne aeg. Kehatemperatuur võib normaalsest tasemest tunduvalt allapoole langeda ka pärast haigusi – keha ei suuda kohe taastuda. Seega võiks ka haiguse järel olla kodus ja puhata. Kui kodus olla ei ole võimalik, võiks püüda vähemalt aega pisut maha võtta, et keha puhata saaks. Kohe haiguse järel ei maksa minna trenni, vaid võtta ette rahulikumaid tegevusi, rohkem magada. Kui annad endale pärast haigust aega taastuda nädala-kaks, peaks alatemperatuur mööduma. Vahel piisab ka paarist päevast.

Viirushaigus. Mõnel inimesel kaasneb viirushaigusega nn alapalavik: kehatemperatuur mitte ei tõuse, vaid alaneb. Raske haiguse korral palavik siiski tõuseb. 

Kilpnääre. Madala kehatemperatuuri korral tasub igaks juhuks lasta kontrollida kilpnäärme tööd, kuigi kilpnäärme talitlushäireid ilmneb madala kehatemperatuuriga inimestel tegelikult üsna harva.
Reumatoloogilised haigused. Alatemperatuuri põhjus võib selguda ka reumatoloogi juures.

Depressioon. Meeleoluhäired võivad küllalt sageli kehatemperatuuri alla viia. Kui ei leita kehalist haigust, siis võib madala kehatemperatuuri ja külmanähtude taga ennast peitagi depressioon. Inimese toonus on siis hästi madal, ta ei jaksa, ei suuda midagi teha, ei taha ka. Lõpuks tekivad ka kehalised sümptomid.

Söömishäired. Meeleoluhäiretega võib kaasneda ka söömishäire – kui inimene on kurb, siis ta sageli ei söö. Ka anoreksia tagajärg on toitainete ja energia puudus – keha ei jaksa enam temperatuuri hoida, tekivad südame 
rütmihäired, aneemia, naistel kaob menstruatsioon, kõht jääb kinni – see on kõik sellest, et keha ei saa piisavalt toitaineid.

Mida teha?

Madalat kehatemperatuuri ei ravita. Kui nn alapalavikku põhjustab mõni haigus, siis ravitakse seda. Alatemperatuur pole otseselt ohtlik, kui pole tegemist allajahtumisega (hüpotermiaga), mil kehatemperatuur on alla 34 kraadi. Allajahtumine ei teki tavaliselt haiguse tagajärjel, vaid väliskeskkonna mõjude tõttu. Normist madalam kehatemperatuur on aga kui keha märguanne, mille põhjusi tasub otsida, et hoida ära tõsisemaid kahjustusi.

Puhka ja soojenda. Kui kehatemperatuur on pidevalt madal, tuleks esimesena vaadata üle oma elustiil: kas saad öösel magada kaheksa tundi või vajad und ehk rohkemgi. Kui kehatemperatuur viirushaiguse järel langeb, tekib esimene külmatunne kätesse-jalgadesse, seejärel kogu kehas tervikuna. Siis tuleb end soojendada, magada, puhata.

Magades inimese kehatemperatuur langeb, nii et alatemperatuuriga tahabki keha sulle öelda: maga, puhka! Kõige parem soojendamise viis on nn seespidine soojendamine – soojade kofeiinivabade jookide tarbimine. Alkoholi sisaldavad joogid siia ei kuulu, kuna tegelikult need hoopis kiirendavad keha jahtumist.

Tasakaalustatud toit. Kas sööd piisavalt? Energiapuudusest annab keha märku külmatundega. Tihti kaasneb madala kehatemperatuuriga ka madal vererõhk: kui inimene ei saa küllaldaselt energiat, läheb ka vererõhk n-ö säästurežiimile.  1800–2000 kcal on tavaliselt kontoritöötajale vajalik päevane energiahulk. Jälgi, et saaksid päevasest toidust kätte tarvilikud toitained, sh vitamiinid. Energiapuudust ei tasu kompenseerida ergutitega, nagu energiajoogid, kohv, aga ka šokolaad. 
Piisav liikumine. Liikumine ergutab vereringet, sellest on abi ka külmetavate käte-jalgade korral.

Allikas: Tervis Plussi arhiiv, Karmen Palts