„Tegelikult on huvitav, kas ja kuidas teine inimene su lausetele reageerib," arvab Jakob Rosin.Foto: Erakogu
Meeled
31. jaanuar 2019, 13:35

UUS SUHTLEMISVÕIMALUS: pime ajakirjanik Jakob Rosin proovis äppi, millega saab „näha“ emotsioone

Pimedad ja vaegnägijad kasutavad igapäevaelus hakkama saamiseks kompimis- ja kuulmismeelt. Jakob Rosin testis rakendust, mille abil saab pime inimene nüüd „näha“ ka vestluskaaslase emotsioone.

Huawei loodud rakenduse pani proovile Eesti Pimedate Liit. "Kui sa pole elu sees mitte midagi näinud, ei oska sa tegelikult teise inimesega rääkides mõeldagi, kas ta praegu naeratab või mismoodi ta sellele lausele reageerida võiks," lausus Geenius Meedia ajakirjanik ja Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin.

Mehe sõnul oli emotsioonide tuvastamine esialgu harjumatu, peamiselt seetõttu, et ta ei ole osanud sellest varem eriti puudust tunda. „Tegelikult on huvitav, kas ja kuidas teine inimene su lausetele reageerib. Sest alati ei tule reaktsioonid ainult häälest välja,“ kirjeldas Rosin.

Rakendus tõlgib emotsioonid helideks

Rakendus Facing Emotions suudab “tõlkida“ seitse erinevat emotsiooni seitsmesse unikaalsesse helisse ehk äpi abil saab pime või nägemispuudega inimene kogeda vestluspartneri selliseid emotsioone nagu õnn, kurbus, üllatus, hirm, vastikus, põlgus ja viha.

Rakendust proovis ka nägemispuudega massöör Margus Kiin, kelle sõnul oli samuti väga huvitav tuvastada inimeste emotsioone. „See on üks võimalus osa saada millestki, mida varem pole kogenud. Alati ei piisa ainuüksi häälest, et emotsioone mõista, kuid tehisintellekt on siin meile appi tulnud.“

 Rakendust toetab tehisintellekt

Telefoni tagumise kaamera abil skaneerib rakendus isikut, kellega pime inimene räägib, ning tuvastab näo elemendid – silmad, nina, kulmud ja suu ning nende positsiooni üksteise suhtes. Seejärel töötleb rakendus emotsiooni kindlaks heliks, mille telefon ette kannab. Kõik see juhtub reaalajas ja võrguühenduseta režiimis.

„Neli-viis aastat tagasi oli videopildi analüüsimine ja sellest nägemispuudega inimestele kasuliku info välja võtmine suhteliselt ulme. See vajas võimsaid protsessoreid ja oli tohutult kallis. Täna on see tehnoloogia juba meie taskus. Tahes-tahtmata paneb mõtlema, et mis omakorda viie aasta pärast toimub?“ mõtiskles Rosin.