Arstid räägivad suud puhtaks: patsiendiga pole aega suhelda, sest arvutisse on vaja märkmeid teha (15)

Möödunud aastal streikis haigekassa infosüsteem, mille kaudu liiguvad digiretseptid ja haiguslehed, 12 korral ja üleriigiline tervise infosüsteem, kuhu arstid peavad saatma haiguslugude kokkuvõtted ja saatekirjad, tõrkus mullu 30 korral.

Mullu novembris kirjutas USA arst ja publitsist Atul Gawande ajakirjas „The New Yorker”, et kuigi arvutiseerumine on tööd hõlbustanud, tunnevad paljud meditsiinitöötajad oma arvutite vastu aktiivset, sügavat ja võimsat vihkamist, sest isegi „meditsiinikirjutajatega” (inimene, kes teeb arsti kõrval arvutisse märkmeid, lastes arstil patsiendile keskenduda) kulutavad arstid iga patsiendile kulutatud tunni kohta kaks tundi arvutitööle.

Erinevalt USA kolleegidest täidavad Eesti arstid ise infosüsteeme, kuhu on lisaks kasulikule informatsioonile aja jooksul kogunenud rohkelt infot, mida paljud arstid kutsuvad „rämpsuks”, sest meedikud peavad tervise infosüsteemi sisestama patsientide iga üksiku haigusloo ja telefoninõuande. 

Tallinna perearstide seltsi esinaine Reet Laidoja kurdab, et kuigi digiretsepti, radioloogilisi uuringuid koondava pildipanga ja digisaatekirjaga võib rahule jääda, on perearstide igapäevane töökeskkond ajale jalgu jäänud, sest andmebaasid ei ühildu ning kui arst teeb neli-viis tundi arvuti tagant lahkumata tööd, peab ta iga 30 minuti järel uuesti sisestama ID-kaardi parooli.

Refereeritud artikli täisteksti loe Eesti Ekspressist.